Toorainete hinnad jõuavad poeletile

“Tooraine hinnatõus maailmaturul mõjutab meid ikka nii väga, et kohe nukraks teeb, kui osad sellest aru ei saa,” rääkis Premia Tallinna Külmhoone AS juhatuse esimees Kuldar Leis, kelle sõnul pole hindade tõstmisel tarbija käitumise või ootustega mingit pistmist.

Mõni toode kaob letiltLeisi kinnitusel on läinud kallimaks Premia põhitoorained koor ja nisu, samuti on tõusnud pakendite ja sügavkülmutatud toodete hinnad. “Minu mäletamist mööda on erinevates toorainete gruppides olnud tõus 10-70%,” rääkis ta. 

Leisi sõnul tõstis ettevõte mõnede sügavkülmutatud toodete hindu juba septembris, kuid mõnede toodete hinnatõus ootab veel ees. “Täna pole endiste hindadega enam võimalik toorainet osta, meie enda laovarud hakkavad otsa saama ja kallim kaup tuleb peale,” rääkis Leis, kelle arvates on konkurendid samas seisus.

“Erinevates tootegruppides on tarvis teha või on juba osaliselt tehtud 5-40% hinnatõus ja kõige levinumatel müügiartiklitel jääb see 10-20% vahele,” mainis Leis. Väga suur tõus oli Leisi kinnitusel osade külmutatud juurviljade puhul ja marjade puhul, mis pole aga nii tähtsad tooted ja seega tarbija seda sageli ei märka. “Meie peame hinnatõusu tegema, aga kui kauplused need tooted oma sortimendist välja viskavad, siis neid lihtsalt enam ei ole,” rääkis Leis.

Kohvi hind teinud suure hüppePaulig Coffee ASi tegevjuhi Tambet Hoogi kinnitusel on kohvi hind hetkel saavutanud viimase 12 aasta kõrgeima taseme. “Kohvi maailmaturu hind on ikka väga laes ja kauplustes on seda juba näha ka,“ rääkis Hook. 

Hoogi sõnul hakkasid tooraine tõusma juba alates kevadest ja viimati tõstis Paulig valmistoodete hindasid alates 1. novembrist. “Kohvi börsihinnad on alates kevadest tõusnud umbes 70% ja kuna valmistoote hinnast moodustab tooraine hind 70-80%, siis mõjutab see väga otseselt kohvi letihinda, “ selgitas Hook. Kui kevadel oli kohvipaki hind 45 krooni, siis täna on see poes 71 krooni, lisas ta.

“Uusi hinnamuutusi me hetkel prognoosida ei oska, kuna reageerime otseselt börsihinna muutustele,” rääkis Hook. “Kuna keegi ei saa garanteerida, et hinnad kukkuma ei hakka, siis ei varu tootjad endale toorainet ja elavad vaid kuust kuusse." Börsidel on küll jätkuvalt tõusnud, kuid oma toodetele Hook enne jaanuari lõppu uut hinda ei planeeri.

Magusa hinda mõjutab enim kakao hindKalev Chocolate Factory AS juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul mõjutab magusatootmist kõige enam kakao maailmaturu hind. “Viimati korrigeerisime oma hindu 2008. aasta sügisel, alates sellest ajast on kakaopulbri hind tõusnud 71%,” rääkis Kaare, kelle hinnangul on see märkimisväärne tõus.

Järgmisena mõjutavad Kaare sõnul tootmist suhkru ja jahu hind, mis on mõlemad alates 2009. aasta algusest tõusnud 50 protsenti.  “Lisaks on veel pähklite sisseostuhind  teatud sortide puhul tõusnud 70% ja kui me kõik kokku võtame, on meie tootmises kasutatavate olulisemate toorainete hinnad tõusnud enam kui poole võrra,” rääkis ta.

“Täna maailmaturult paistvad mõjurid on nii suured, et selle hinnaga, mis meil püsib alates 2008. aastast, ei saa me kindlasti 2011. aastal oma tooteid müüa,” kinnitas Kaare. Peame vaatama, kuidas saame tooraine hinnatõusu toodetele üle kanda, aga kindlasti ei ole see samas suurusjärgus toorainete hinnatõusuga, lisas ta.

Valmistoidud oluliselt ei kallineTooraine kallinemine mõjutab mõningal määral tõepoolest ka Salvest AS tootmist, rääkis ettevõtte juhatuse esimees Veljo Ipits. “Meie ostame suure osa oma toorainest samuti maailaturult kokku, on see siis suhkur, riis, maitseained, püreed või köögivili,” rääkis Ipits. 

Meie sektoris ei saa valmistoodete puhul rääkida kümnetesse protsentidesse ulatuvast hinnatõusust,lisas Ipits, kelle sõnul on osad toorained juba kallinenud, kuid selle tõttu pole Salvest veel oma toodete hindasid tõstnud

“Selle aasta numbri sees me hindu ei tõsta, kuid julgen arvata, et uue aasta alguses oleme sunnitud tõstma kuni 5%,” mainis Ipits.

Ipitsa arvates võiks ettevõte kõikide kaupade hindasid tõsta, kuid tegelikult peab arvestama ka sellega, et need tuleb maha müüa ja tarbija peab hindadega nõustuma. “Valmistoitude sektor on juba nii või teisiti saanud väikese tagasilöögi, sellest tulenevalt ei saa me hinnatõusu peale mängida. Oleme siiani püüdnud rohkem oma kulusid kokku hoida,” põhjendas Ipits.

 

Autor: Birjo Must, Katre Pilvinski