Kes keda? Kas viha juhib sind või sina teda?

Viimasel ajal ning just inglise keelt kõnelevas keskkonnas on üha sagedasem, et juht satub viharavile. Paremal juhul saab juht viharavi vajalikkusest ise aru, kehvem on variant, kui inimene iseenda katkiolekust aru ei saa.

Kuna elame reaktiivses ühiskonnas, on ka meie käitumine tihtilugu samasugune, kajastudes ilmekalt näiteks liikluses, kõikvõimalikel avalikel debattidel, töökeskkonnas jne.

Virtuaalse organisatsiooni Executive Lab eestvedaja Tõnis Arro sõnul puudub Eestis ülevaade, kui palju ja millist ravi kohalikud juhid oma negatiivsete emotsioonidega toimetulekul kasutavad. Avalikult sellest ei räägita, kuid vaikimisi võib eeldada, et probleemid nii siin kui ka näiteks USAs on sarnased.

"Vihaga seotud üldine reegel on, et alates teatud tugevusest pole seda võimalik enam juhtida. Kui silme ees lööb mustaks, pole kasu soovitusest lugeda kümneni või hingata sügavalt. Need nipid on omal kohal vihahoo varasemates etappides," rääkis Arro. Viha ohjamise programmid aitavad vihahoo kujunemise mehhanisme tundma õppida, leidmaks üles varased signaalid, mille põhjal võib üsna kindel olla, et varsti on viha ohjamiseks liiga suur.

Õpitakse eristama olukordi ja stiimuleid, mis vihahoo esile kutsuvad, et neid siis kas vältida või oma reaktsiooni nendele varakult ja teadlikult kujundada. "Kui viha vallandaja on mingi korduv stiimul, on otstarbekas uurida, ega inimese enda käitumine seda soovimatust stiimulit kuidagi esile ei kutsu. Iseenda käitumist, mis teise käitumiseni viib, on võimalik muuta," selgitas Arro.

Viha kõrval ning enamasti koos sellega esineb süütunne. Kui viha hävitab nii selle kandjat kui ka inimest, kellele see suunatud on, siis süütunne on salakavalalt peidus. Viha kui emotsioon on lühiajaline, ent süütunne võib sees närida aastaid.

"Süüd ei ole mõistlik tunda asjaolude üle, mis sinust ei sõltu. Oma töötajate käekäiku mõjutavad negatiivsed otsused on rasked ja väsitavad. Oluline on anda endast parim selleks, et need otsused oleksid asjaosalistele võimalikult valutud, aga ettevõtte väärtusi arvestavad," lausus ASi Onninen juhatuse esimees Are Veski.

Tema sõnul eksitakse tihti sellega, et muudatusi tehakse ülepeakaela ja olematu kommunikatsiooniga. "Räägi inimestega, selgita ja põhjenda! Pane oma sõnumid lihtsasse ja arusaadavasse keelde," soovitas ta.

Veski on oma paarikümneaastase juhikarjääri jooksul ületöötamise tõttu paar korda ka läbi põlenud. "Kogemustepagas on mul nüüdseks piisav, et raskeid otsuseid enda jaoks suhteliselt kergeks teha. Tuleb lihtsalt otsuse vajalikkust enda ja teiste jaoks mõistuspäraselt põhjendada. Lisaks on hea aeg-ajalt näiteks Dale Carnegie ja Stephen R. Covey tarkusi meelde tuletada," sõnas Veski.

Kodu peab olema koht, kuhu on õhtul alati võimalik hea tundega minna. On kinnitamata reegel, et võimekal meesjuhil on kodus toetav ja mõistev partner.

Veski sõnul on hea kodu koht, kus ei elata pingeid välja, vaid neil lastakse seal lahtuda. "Just viimastel aastatel oleme abikaasaga jaganud oma töömuresid. Võimalus ja usaldus mured südamelt ära rääkida tugevdab peresisest partnerlussuhet," märkis ta.

Valdav osa inimestevahelistest riidudest on Veski hinnangul põhjustatud sellest, et oma seisukohtade sisu ja tausta ei taheta, ei osata või ei suudeta teistele selgitada. Tuleks olla rohkem konstruktiivselt avatud.

Samuti tasub aeg-ajalt peeglisse vaadata. "Tähtis on seda teha siis, kui tundub, et midagi on valesti. Viha on normaalne, vihahoos võib mõne odava nõu ka ära lõhkuda. Kui aga paistab, et lõhutud asjade asendamiseks kulub juba liiga palju raha, vihahoos tehtud otsused lähevad kalliks maksma või kipuvad suhted mõranema, tuleks abi otsida," sõnas Arro.

Ja teadagi, parimad peeglid asuvad ikka kodus.

Viha ei ole kunagi esimene emotsioon. Kui mõtled mõnele olukorrale, kui olid väga vihane, siis ilmselt tulevad meelde enne viha olnud tunded: pettumus, solvumine, ärakasutatuse tunne, jõuetus, süü jne.

Viha tekib alles seejärel, kui oled endasse kogunud hulga negatiivseid emotsioone ja pole osanud neist vabaneda. Polegi tähtis, kas oled ise endale pettumust valmistanud või tegi seda keegi teine. Oluline on võime olla oma emotsioonidega kontaktis ning osata neist vabaneda, enne kui viha tekib.

See, kuidas tugevate emotsioonidega toime tulla, tuleneb paljuski isiksusest - kas aitab jalutuskäik, suhtlemine lähedasega, tühjaks nutmine või hobiga tegelemine. Keskastme juhi puhul võib olla suureks toeks asja arutamine kolleegidega ja mõtete jagamine inimesega, kes oskab asjasse uusi vaatenurki tuua, kes saab oma kogemusega näidata, et kõik laabub, kui asi käsile võtta, mitte emotsioonidesse uppuda. Tunne, et oled saanud end jagada, vähendab negatiivsete emotsioonide taset.

Raskem on tippjuhtidel - tipus oled ju üksi ja pead kuidagi ise väljapääsu leidma. Pinget lisab võistlemistuhin ja soov näida eksimatu. Endale mittetäiuslikkuse tunnistamine vähendab süütunnet. Nii saab keskenduda lahenduste otsimisele. Tippjuhtidel on vajadus oma mõtteid ja emotsioone jagada inimesega väljastpoolt oma ringi. Professionaalne tugi aitab ummikseisus lahendust leida.

On oluline, et juhi elus oleks peale töö olulisel kohal ka muud tähtsad valdkonnad: pere, sõbrad, harrastused.