TOP 100 - Riigi kroonijuveelid kosusid

Eesti ettevõtete tippude sekka kuuluvad ASid Tallinna Sadam, Eesti Loto, Eesti Raudtee, Eesti Energia ja RMK. Üllatuslikult on saja parema seas ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA ja Tallinnale kuuluv Lääne-Tallinna Keskhaigla AS.

Tähelepanuväärne on see, et kolme neist edetabelis veel aasta varem ei figureerinud, neli on aga teinud mitmekümnekohalise hüppe.

Üks neist, keda 2008. aastal edukamate ettevõtete seas polnud, on RMK. Äriühingu juhatuse esimees Aigar Kallas nentis, et nende seni kõrgeim positsioon Äripäeva TOPis oli 2007. aasta majandustulemuste järgne kümnes koht.

"Selle järel toimunud järsk langus on suures osas seletatav kohalike metsatööstusettevõtete võimekusega puitu maailmaturul müüa. Õigemini, maailmaturu soovimatusega meilt puitu osta," põhjendas ta.

"Mis RMK kui riigiettevõtte siin ehk veidi eriliseks teeb, on see, et kui teised metsaomanikud reageerisid puiduhindade kukkumisele raiete vähendamisega, siis meie siiski jätkasime - eesmärk oli kohalik puitu töötlev tööstus toormega kindlustada," rääkis Kallas.

Samas tõi ta välja asjaolu, mida tagantjärele kõige rohkem hindab: "suutsime vahetult enne turbulentsi tekkimist rasked struktuuri ja koosseisu puudutavad otsused ära teha ja kriisiaja seeläbi juba enda kasuks pöörata". Praeguseks on RMK tootmismahtu 2007. aastaga võrreldes ca 40% tõstnud ning see kajastub ka 2010. aasta majandustulemustes. "Aga tähtsam on siiski see, et kriisis hävisid ainult väga üksikud meilt puitu ostvad ettevõtted," lisas Kallas.

Lotoäri monopol AS Eesti Loto tõusis võrreldes varasema aastaga edetabelis tervenisti 20 kohta. Loteriifirma juht Heiki Kranich rõõmustas, et vaatamata kriisile on ettevõte suutnud siiski mängureid hoida ja isegi juurde kasvatada.

"Samas pole Eesti Loto majandustulemuste paranemise taga mitte ainult turusituatsioon, vaid ka uued ja võimekad inimesed võtmepositsioonidel, loodud hea meeskonnavaim ja sellest tulenev ettevõtte senisest efektiivsem toimimine," sõnas ta.

"Vahetusid nii finants-, turundus-, kui ka IT-juht ning nende uued ideed ja teadmised lubasid ettevõttel rasketel aegadel oma positsiooni säilitada ning isegi mõnevõrra parandada," lausus Kranich.

ASi Tallinna Sadam - firma tõusis aastaga 46. kohalt esikümnesse - juhatuse esimees Ain Kaljurand märkis, et nende jaoks oli kriisi algus ja põhi ennekõike 2007. aasta teine pool ja 2008. aasta. Kaubavood suunati siis ettevõttest mööda administratiivsetel, mitte majanduslikel põhjustel.

"Arvestades meie tulemusi, kus me suutsime oma kulusid vähendada, tulusid suurendada ja sealjuures veel ka olulisi investeeringuid teha, siis võib öelda, et oleme "oma" kriisiga päris hästi hakkama saanud," kinnitas ta.

"Kriis pani meid vahest tegema muudatusi oma tegevussuundades veidi kiiremini, kui me seda kõrgaegadel oleks planeerinud, kuid plaanis oli meil need ellu viia nii ehk naa," lisas sadamajuht.

Aastaga 22. kohalt kaheksandaks kerkinud ASi Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul sai firma mullu väga hästi hakkama. "Samas ei saavutanud me edu ootamatult või majanduskriisi tõttu. Oleme oma kasumlikkust stabiilselt kasvatanud ja sellega kriisiaegse edu vundamenti ladunud juba mitu aastat," väitis ta. Teine edu alus on tema sõnul tegutsemine erinevatel turgudel. "Kui masu tõttu kodumaine elektrimüük langes, kompenseerisime seda edukalt tuluga elektri ekspordist," rääkis Liive.

Eesti Energia peamine kasv on juba aastaid tulnud Liive väitel konkurentsile avatud ärist, eelmisel aastal peamiselt energiakaubandusest.

Eesti edukamate ettevõtete edetabeli uusi tulijaid masu ei mõjutanud, vilja kandsid tugev eksport ja aastatagused otsused. Järgmisteks aastateks ootavad samad ettevõtjad kasvu.

TOP 100 uue tulija, 18. koha saavutanud ASi Graanul Invest juhi Raul Kirjaneni sõnul on nemad aastate jooksul stabiilselt kasvanud. 2009. aasta heal tulemusel oli suur osa uue tehase ostmisel 2008. aasta lõpus ja sellega seoses tekkinud käibe kasvul, märkis ta.

Erakapitalil põhinev Graanul Invest tegeleb Imavere saeveski külje all purugraanulite ehk pelletite tootmisega, samuti bioenergeetika arendamise ja taastuvenergia tootmisega.

Kuna üle 98 protsendi ettevõtte toodangust läheb ekspordiks ja suur osa sellest paariaastaste lepingutega, siis majanduslangus nii suures osas ei mõjutanud, lisas Kirjanen.

"Meie kui eksportija jaoks on oluline, et ekspansiivne ja põhjendamatu tootmiskulude kasv peatus ja osa kuluartikleid läks isegi odavamaks," rääkis ta eelmist aastat kirjeldades. Kirjanen peab edu võtmeks tegutsemist erinevatel eksportturgudel ning häid ja pikaajalisi suhteid võtmeklientidega.

"Samas meie tütarettevõte Pelletiküte on Eestis jõudsalt arenemas ja loodame igal juhul suuremat osalust ka kohalikel turgudel meie üldises müügiportfellis," lisas Kirjanen. Graanul Investi juht on veendunud, et pikaajaliselt on Eesti turul olemas koht pea kogu siin toodetud pelletitele, mis aga eeldab turu mitmekümnekordset kasvu.

2010. aasta on siiani läinud ettevõttel suhteliselt stabiilselt. Kirjaneni sõnul on alustatud paljude uute investeeringutega nii oma põhitegevusalal kui ka energeetikas. "Nende investeeringute viljad peaks näha olema tõenäoliselt 2012. aastal, millal ootame jälle suuremat kasvu," märkis Graanul Investi juht.

Tema juhitav ettevõte on praeguseks kasvanud Baltimaade suurimaks pelletitootjaks, tootmismahult kuulutakse Euroopa esiviisikusse. Aastal 2007 oli Graanul Invest Eesti ettevõtete TOPis 13. kohal, 2008 aga langes edetabelist välja.

Seekordses TOPis 21. koha saanud ASi Tallegg juhi Teet Soormi sõnul tõid mullu edu nelja-viie aasta tagused otsused. 2008. aasta lõpus hakkasid põhilised tooraine hinnad maailmas seoses masuga kukkuma. "Sisendid olid odavad, oli majandussurutis, aga liha hinnad olid turul sellisel tasemel, et me olime võimelised teenima head kasumit," rääkis Soorm.

Talleggi põhiturg on Baltimaad, eksport moodustab käibest kolmandiku ja on olnud kogu aeg stabiilne. Soormi sõnul on ekspordi taga paljuski soov laos seisev kaup maha müüa. "Kuna laos ei saa hoida, siis otsitakse turge, filee turg on Euroopa Liit, Aasiasse lähed tiivad ja kanavarbad," lausus ta.

Kui 2005. aastal sõi eestlane keskmiselt 16 kilo kanaliha aastas, siis mullu 21 kilo ja see mõjutab, inimesed on hakanud rohkem linnuliha sööma, lisas Soorm.

"Kui suureneb kogu linnukasvatuse maht, siis on see mõjutatud sisemajanduse tarbimisest," märkis ta.

Samas tänavune aasta pole Soormi kinnitusel nii hea kui 2009, aga Talleggil läheb siiski hästi. "Järgmisel aastal läheb veel paremini ning vaatame positiivselt tulevikku," kinnitas ta.

Eesti ettevõtete edetabelis mullu osalenud hulgikaubandusfirmadest on palju seekord TOPist välja langenud.

Sel aastal jäid pingereast välja 24 hulgikaubanduse ettevõtet, lisaks on kuus mullu parimate sekka jõudnud firmat läinud pankrotti. Mõni neist pole esitanud oma majandusaasta aruannet ning vähemalt nelja kummitab tegevuse lõpetamise oht.

Mulluses TOPis 414. positsioonil olnud OÜ Intermont juhi ja osaniku Leonid Sauhi sõnul on nende edetabelis langemise põhjus just see, et inimesed on hakanud vähem ostma tekstiili, rõivaid, jalatseid ja nahktooteid. "Midagi hullu selles ei ole," lisas ta.

Selle aasta algus on ettevõttel tema kinnitusel veelgi halvem olnud, kuid samas on juba näha ka stabiliseerumist. "Mingi elavnemine on alanud," põhjendas Sauh, ent ei soovinud avaldada selle aasta käibeprognoosi.

Tahkekütuse ja muude keemiatoodete hulgimüügiga tegelev ettevõtte M.C.C. & Partnerid ASi juhi ning osaniku Tatjana Baljasnikova sõnul on nemad TOPis välja langenud poliitika pärast. "Meie turg on orienteeritud Ukrainale ja see on ainuke meie põhjus," lisas ta.

Sel aastal on iga päev nagu viimane, lisas Baljasnikova. "Püsime pinnal, aga ei tea, mis edasi saab, eriti kui tuleb euro," märkis ta. M.C.C. & Partnerid oli mulluses TOPis 193. kohal.

Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmetega tegeleva General DataComm International OÜ juhi Igor Ganjuševi sõnul ei tegele nad enam hulgikaubandusega. "Kasutame muid kanaleid tulu teenimiseks," lausus mulluses edetabelis 440. positsioonil olnud firma juht.

Ganjuševi sõnul nende käive pole kukkunud, vaid on stabiliseerunud. "Oleme aru saanud, millega tuleb tegeleda ja kuidas seda teha," põhjendas Ganjušev. Ettevõtte tegevusalaks on nüüd enda või renditud kinnisvara üürileandmine.

Edukaimate ettevõtete TOPis eelmisel aastal 366. kohal olnud kaevandus- ja ehitusmasinate hulgimüügi ning remondiga tegeleva EM-Serv ASi osaniku Sergei Danilovi sõnul vähenes nende müügimaht mullu 15%. "Potentsiaalsetel klientidel ei ole raha," põhjendas ta. Selle põhjuseks tõi juht omakorda majanduslanguse, mistõttu paljud sama valdkonna ettevõtted on kas pankrotti läinud või teenivad kahjumit.

"2010. aasta on olnud parem, kliendid on hakanud tehnikat remontima, sest said aru, et tehnika hakkab vanaks jääma," põhjendas Danilov oma firma käibe stabiliseerumist. Tulevikust on natukene keeruline rääkida, sest paljud kliendid on seotud just ehitusega ja kui ehituseturg hakkab kasvama, siis ka nemad kasvavad, märkis ta.

Lennukikütuse hulgimüügiga tegeleva Naftelf Eesti ASi juhi Marko Soone sõnul tõid eelmisel aastal suure käibe vähenemise kaks põhjust. "Majanduslangus ja maailmaturu hinna kukkumine, sest 99% müüme väljaspool Eestit," sõnas ta. Sel aastal läheb vaikselt paranemise suunal, sest ka hind tõuseb, lisas Soone. Mullu oli tema juhitav ettevõte TOPis 203. kohal. Kommentaar

Haigla poolemiljardiline kasum on fiktsioon.

Meid on ehitud pisut võõraste sulgedega. Siin mängib olulist rolli euroraha. 500 miljonit on ilmselt see, mis meid TOPi upitas. Ilma selleta oleks olnud 20 miljonit krooni miinust.

Samas on siin ka raamatupidamislik uperpall, kus euroraha tuleb kirjutada saamise hetkel kogu mahus tuludesse ja investeeringute käibemaks maksmise hetkel kuludesse. Nii nõuab riigi raamatupidamise seadus. Rahvusvahelise raamatupidamise reeglite kohaselt tuleks eurotulu periodiseerida vastavalt hoone kasutamisele ja käibemaks kapitaliseerida ning kanda kuludesse vastavalt hoone amortisatsioonile.

See, et regionaalhaigla väärib 2009. aastal tehtu eest suurt tunnustust, on igati õige. Samas peaks ettevõtted, keda võrreldakse, kasutama sama standardit (IFRS aruanne). Alles siis saaksime rääkida korrektsest ja võrreldavast TOPist.