Euroopa Liidu rahandusministrid jõudsid pühapäeva õhtul kokkuleppele Iirimaale 85 miljardi euro suuruse abipaketi eraldamises.
Keskmine intressimäär laenult on Iiri valitsuse teatel 5,8% aastas, kui kogu raha korraga välja võtta. (Võrdluseks oli Kreekale kolmeks aastaks antud laenude intressimäär keskmiselt 5%)
Abisummast panevad 67,5 miljardit eurot välja IMF ja Euroopa Liit - seda keskmiselt seitsmeks ja pooleks aastaks. 17,5 miljardit eurot tuleb Iirimaa riigikassa ja pensionireservidest.
Eurogrupi juhi Jean-Claude Junckeri sõnul on laenusummast 50 miljardit eurot Iiri valitsuse vajaduste katteks, 10 miljardit on ette nähtud vahetuks abiks pankadele ning ülejäänud 25 miljardit eurot reserv puhuks, kui Iiri pangad peaksid vajama täiendavat rahasüsti.
Abipaketi tingimusi arutanud rahandusministrite eesmärk oli saavutada kokkulepe enne Aasia turgude avanemist. Loodetakse, et abipakett Iirimaale suudab peatada kriisi leviku euroala ülejäänud suure võlakoorma all perifeeriariikidesse.
Iirimaa madalat ettevõtte tulumaksumäära (12,5%) abipaketi tingimused muutma ei sundinud.
"Laenuintress ei ole Iirimaale koormav ning abipaketiga pole Iirimaal vajadust järgmise kahe aasta jooksul võlakirju müüa," ütles Lloyds TSB Corporate Banki strateeg Charles Diebel. "Alati on küsimus usalduses ja sellest peaks piisama, et usaldus Iirimaa ja valitsuse võlakirjade vastu taastuks."
Dublini KBC Bank Irelandi peaökonomist Austin Hughes arvas aga, et turgudele võib muret teha asjaolu, et arvestatava osa abipaketist paneb välja Iirimaa ise.
Reedel kerkis Iirimaa kümneaastase tähtajaga võlakirjade intressimäär juba 9,2%-le.
Suur osa abipaketi tingimustest põhineb Iirimaa enda läinud nädalal avalikustatud säästukaval, mis nägi nelja aasta jooksul ette kulude kärpimise ja maksude tõstmise kokku 15 miljardi euro suuruses summas, et vähendada eelarvedefitsiit aastaks 2014 3%-le SKPst. Praegu on see 12% (koos pankade päästmise kuludega 32%) SKPst. Iiri peaministri Brian Cowen ütles eile, et Iirimaa võib saada eesmärgi saavutamiseks aasta pikendust.
Iirimaa plaanib riiklike pensionide külmutamist ning pensioniõigusliku ea tõstmist 68 eluaastale aastaks 2028. Samuti kärbib valitsus pensionäride maksusoodustusi ning vähendab 10% võrra avaliku sektori uute töötajate palku.
Iiri abipaketi rahastamine:Iirimaa enda panus 17,5 miljardit eurot:
IMF 22,5 miljardit eurotEuroopa Liit 45 miljardit eurotSellest
EFSM 22,5 miljardit eurot (Euroopa finantsstabiilsuse mehhanism)EFSF (koos kahepoolsete laenudega) 22,5 miljardit eurot (Euroopa Finantsstabiilsusfond)
EFSF jaguneb omakorda:
EFSF (euroala) 17,7 miljardit eurotSuurbritannia 3,8 miljardit eurotRootsi 0,6 miljardit eurotTaani 0,2 miljardit eurot
Seotud lood
Iirimaa võib vajada IMFilt ja ELilt uut abilaenu, kuna kapitaliturgudele naasmine ei pruugi tuleval aastal realistlik olla, ütles Iiri transpordiminister Leo Varadkar.
Iiri valitsus näib olevat esimene, mis euroala kriisis kukub – pühapäeval teatas Roheliste partei, et lahkub valitsusest.
Iirimaa juhtiva mõttekoja ESRI värske prognoosi järgi lahkub majandus- ja võlakriisist räsitud riigist lähiaastatel välismaale tööd otsima ligi 2% riigi elanikkonnast.
Euroopa Finantsstabiilsusfondi (EFSF) esimesele võlakirjamüügile laekus 500 pakkujalt ostusoove kokku 44,5 miljardi euro suuruses summas.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.