Vastuoluline Ungari võtab ELi tüüri

Seitsme kuu jooksul, mis on möödunud Orban i võimuletulekust absoluutse enamusega parlamendis, on ta jõustanud tagasiulatuvalt makse, mis on vastuolus riigi konstitutsiooniga, kärpinud konstitutsioonikohtu võimu, riigistanud erapensionifondid ning pannud võimupartei liitlased vähemalt nelja sõltumatu institutsiooni – sealhulgas riigikontrolli - etteotsa.

Ungari valitsuse tegevust ja sel kuul vastu võetud uut meediaseadust, mis annab valitseva partei poolt ametisse nimetatud nõukogule voli meediakanaleid trahvida või sulgeda, on kritiseerinud Euroopa Komisjon. Ungari keskpanga juhi palga ja volituste piiramise üle on väljendanud muret Euroopa Keskpank.

„Valitsusel tuleb kiiresti astuda samme, et parandada riigi rahvusvahelisel tasandil määritud mainet,“ ütles Tamas Vahl, Saksamaa Ungari kaubanduskoja juht, mille liikmete hulka kuuluvad sellised suured investorid riigis nagu Audi AG ja Robert Bosch GmbH. „Igasugused uudised, mis panevad investorid kahtlema Ungari õiguskorras, on ohtlikud.“

Enam kui tosin ettevõtet saatis pöördumise Euroopa Komisjonile, väljendades muret välisinvesteeringute suhtes valitseva ebastabiilse olukorra üle pärast seda, kui Ungari kehtestas tagasiulatuvalt maksud energiale, finantsasutustele, jaekaubandusele ja telekommunikatsioonisektori firmadele. Sel põhjusel tuleb näiteks Deutsche Telekomi kontrolli all Magyar Telekomil dividende kärpida. Teadmatus kaua nn kriisimaksud kestma jäävad, raskendavad investeerimisotsuseid, kaebab firma juhtkond.

Ungari valitsus õigustab erakorralisi meetmeid vajadusega kärpida eelarvedefitsiit allapoole 3% taset SKPst. Need on aga kõigest ühekordsed meetmed, nentis reitinguagentuur Fitch, kui kärpis detsembris sarnaselt agentuuridega Moody’s ja S&P Ungari reitingut. Ungari reiting on vaid sammu kaugusel „rämpsu“ staatusest ning riigi reitinguväljavaade on negatiivne. Ka see väljavaade, et Euroopat tüüriks investeerimisjärguta ning Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoniga vastuolus riik, on mujal Euroopas kulme kergitanud.

Ungari plaanib oma kuuekuulist eesistumisaega kasutada selleks, et tõsta esiplaanile taas ELi laienemise teema ning mustlaste olukord. Lisaks on eesistuja eesmärk suurendada ELi võimekust majandusprobleemidega toime tulemisel.

Ungaril võib aga eesistujana probleeme tekkida värske meediaseadusega, mida on kritiseerinud OSCE ja mille rakendamist on lubanud teravadatud tähelepanuga jälgida muuhulgas Saksamaa.

Ungari päevaleht Nepszava ja nädalalehed Elet es Irodalom ja Magyar Narancs jätsid protestiks uue meedianõukogu vastu esilehed valgeks. Selle viiel liikmel, kelle nimetab ametisse võimul olev partei Fidesz, on voli reguleerida kogu meediat, sealhulgas ajalehti ja internetti.

„Need otsused, mis rikuvad demokraatia vaimu, riskivad Ungarist teha liidu musta lamba,“ ütles endine Euroopa Komisjoni volinik Laszlo Kovacs.

.Orban ütleb, et ei kavatse kompromissile minna, järgides sama joont nagu tänavu juulis, mil Ungari keeldus täitmast IMFi soovitusi eelarvedefitsiidi vähendamiseks.

Orban on veendunud, et tema poliitika aitab majanduskasvu ergutada ning Ungaril oma võlakoorma alt n.ö välja kasvada. Võlakoorem on Ungaril 2004. aastal ELiga liitunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas suurim – 79% SKPst.

Valitsuse populaarsus on vähenenud, kuid on jätkuvalt kõrge. Detsembris toetas peaministri parteid 33% valimisõigusega kodanikest.

„Eks edu näitab,“ ütles Orban nädalapäevad tagasi. „Kui riik oma eesmärgi saavutab, siis olid selleni viinud otsused õiged.“

See ei veena Ungari ametiühingute liidu juhti Peter Patakyt, kelle sõnul pühib Orban minema sõltumatud institutsioonid. „Probleem pole selles, et neil on nii  suur võim,“ ütles ta. „Probleem on selles, et nad kuritarvitavad seda võimu. See teeb inimestele hirmu.“