Eesti rahvastik vananeb ja väheneb, mis peagi tingib vajaduse võõrtööjõudu sisse tuua ning seab löögi alla eestluse kestmise üldse.
Selleks, et põlvkondade vaheldumisest tingitud sündimus päris drastiliselt ei väheneks, annab riigi kaalutletud meetmetega nii mõndagi ära teha. Kõik oleneb poliitilistest valikutest.
Vanemahüvitise maksmise lõppedes lõpeb suuresti ka riigi tugi. Kui riigi rahakott kannatab välja isegi 2000 euro suurust igakuist vanemahüvitist (2011. aasta eelarves ca 170 miljonit eurot), siis on suisa kohatu rääkida sellest, et meil ei jagu raha 19eurose lapsetoetuse suurendamiseks.
Universaalsele lapsetoetusele kulub meil orienteeruvalt 70 miljonit eurot aastas. Kui maksta igale lapsele kuni 19aastaseks saamiseni 60eurost lapsetoetust kuus, oleks täiendav kulu ca 120 miljonit eurot aastas. Ühe katteallikana näeme vanemahüvitise lae toomist kahele keskmisele palgale.
Ülejäänud kate tuleks maksupoliitika muutustest, olgu selleks siis progresseeruv tulumaks või auto esmakordse registreerimise maks.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.