Eesti toetab riikide võla ja puudujäägi küsimuses automaatsemaid sanktsioone, ütles rahandusminister Jürgen Ligi täna Brüsselis.
"Makrotasakaalustamatuste seire toetab Euroopa kiiret ja püsivat majanduskasvu ning aitab vältida järgmisi kriise. Seiresüsteem peab arvestama riikide eripärasid," märkis ta. "Makrotasakaalustamatuste puhul tuleb ennekõike jõuda iga riigi intelligentse analüüsini. Meile on oluline mitte ainult Eesti hea hinne, vaid kogu Euroopa majanduse areng," lisas Ligi oma kõnes.
Euroopa majandusarengu konverentsi peateema Brüsselis oli majanduskoordinatsiooni süvendamine Euroopas. Makromajanduslike tasakaalustamatuste seire süsteemi rajamisele keskendunud paneeldiskussioonis osales ja esitas Eesti sõnumid ka rahandusminister Jürgen Ligi.
"Eestil on pool rehkendust juba tehtud. Riigi rahandus on korras ja oleme lubanud, et selliseks ta ka jääb. Eesti ei pea järgmistel aastatel võitlema suure võlakoormusega ja turu survega nagu paljud teised riigid. Saame keskenduda majanduskasvule ja makromajanduslike tasakaalustamatuste vältimisele," rääkis Ligi.
Euroopa Komisjon võttis täna vastu esimese Euroopa majanduskasvu aruande, millega algab Euroopa majanduse juhtimises uus suurema koostöö ja koordinatsiooni ajajärk. Kriisi ajal ilmnenud nõrkused jäävad Euroopa Komisjoni luubi alla ja liikmesriikidelt oodatakse senisest tõsisemaid samme nende ületamisel.
Rahandusministeeriumi teatel on Euroopa Komisjonil edaspidi lisaks liikmesriikide jooksevkonto arengutele plaanis täpsemalt jälgida näiteks laenukoormuse muutusi, kinnisvarahindade ning palga ja hinnatasemete muutusi.
Seotud lood
Euroopa Komisjon esitab täna iga-aastase majanduskasvu analüüsi, milles püstitatakse selged verstapostid, mille suunas Euroopa peaks eeloleval aastal liikuma.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.