Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustik nentis, et nemad on oma inimestega püüdnud pidurdada ärisaladuse lekkimist lepingutega
„Teisalt, meil on selline majandustarkvara, millest lähtuvalt andmetele kõik isikud ligi ei saa,“ kommenteeris Kruustik.
Ta lisas, et nad on üritanud seda poolt kaitsta paroolidega ning lihtkasutaja ligi ei pääse.„Sellega on niimoodi, kui seda täna ei lekita, siis võib see juhtuda homme. Selles suhtes pole ükski Eesti või mõni mujal maailmas tegutsev ettevõte kaitstud,“ lausus Kruustik.
Kruustik tõi näitena, et levinud on selline tegevus, et näiteks tehnoloog läheb ettevõttes ära ja asutab uue firma analoogsete näitajatega ja sama maitseaine koostisega, Austrias olevat seda kogu aeg juhtunud.
Eile kaubandus-tööstuskoja seminarile kogunenud ettevõtted tõdesid, et Eesti ettevõtetel on ennetustöö ärisaladuse lekkimise ärahoidmiseks sageli tegemata.Ettevõtjate jaoks on valusad näiteks üha sagenevad juhtumid, kui ärisaladuse kuritarvitaja asutab konkureeriva ettevõtte, samas esineb ka pakkumisi lekkinud ärisaladus tagasi osta, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Seotud lood
Viisnurga juhatuse esimehe Andres Kivistiku sõnul börsiettevõte oma infot avalikkusele valimata ei avalda. Tema sõnul ärisaladus ettevõttes miskit muud moodi tegelikult ei kao kui enda töötajate kaudu.
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.