Maailma tippjuhtide optimism on taastunud, tuleb uus buum?

Maailma tippjuhid vaatavad tulevikku juba helgemalt. Äsja lõppenud Davosi majandusfoorumil tutvustati järjekorras juba 14ndat PwC poolt iga aasta läbiviidavat maailma tippjuhtide uuringut (Global CEO Survey), mille käigus küsitleti seekord kokku 1200 tippjuhti 69 riigist, sh 10 tippjuhti Eestist.

Kui 2008. aastal korraldatud uuringu tulemused olid kasvuprognooside osas kõigi aegade süngeimad, siis 2009. aasta sügiseks oli juba taastunud juhtide usk nende ettevõtete käibe kasvu kolmeaastases perspektiivis - masu selgroog oli murtud. 2010. aasta lõpuks oli pikaajaline kasvuootus üle kandunud ka lühiajaliseks optimismiks - oma ettevõtte kasvu aastases perspektiivis usub juba iga teine tippjuht maailmas. Sealjuures ollakse optimistlikud nii arenenud kui ka arenguriikides ja enamikus majandusharudes. See on juba peaaegu buumieelne tase - kas selleks korraks on ahnus taas hirmust võitu saanud ja stardipauk uuele võidujooksule antud?

Juhid usuvad, et kasv tuleb, aga võimaluste realiseerimiseks peavad nad kõigepealt ise muutuma. Tervelt 84% maailma tippjuhtidest kavatseb lähiajal muuta oma ettevõtte strateegiat ning kolmandik juhte plaanib radikaalseid muudatusi. Millised on uue kasvustrateegia märksõnad? Uuringust jäävad kõlama kolm olulist teemat, mida tõstsid esile paljud küsitletud juhid.

Uued tooted loovad uue turu. Kui varasemates uuringutes nägid juhid põhilise kasvumootorina turuosa suurendamist olemasolevatel turgudel, siis uues kasvustrateegias on esikohta üle võtmas innovatsioon ja uue nõudluse loomine uute toodetega. Innovatsiooni all ei peeta sageli silmas revolutsioonilisi muudatusi, vaid pidevat tootearendust, mis tooted konkurentide omadest erinevaks ja tarbijatele meelepärasemaks teeb.

Eriti paljulubav sektor on sealjuures arenevate turgude kiirelt kasvav keskklass. See, kes suudab kiiremini ära tabada Hiina, India või Brasiilia tärkava keskklassi maitset ja eelistusi ning tulla välja toodete ja teenustega, mis seal hitiks saavad, on uues kasvulaines võidumees. Aga ka arenenud riikide tarbija ootused muutuvad, nii et ka neile hinge pugemiseks on vaja tooteid pidevalt täiustada - näiteks teha neid keskkonnasõbralikumaks.

Talendid võõrsile. Kui kriisiaastatel vähenes inimfaktori tähtsus tippjuhtide silmis, siis nüüd on see taas jõuliselt esile kerkinud. Tippjuhid kardavad, et neil ei jagu piisavalt sobiva haridusega talente ja oskustöölisi, et oma uusi kasvustrateegiaid ellu viia. Või õigemini, talente ju nagu oleks, aga nad on vales kohas… Aastakümneid on lääneriikides investeeritud töötajate arengusse, aga kasvupiirkonnad on vahepeal liikunud mujale. Kuidas suunata näiteks Ameerika andekad Hiina, kus nende oskustest võiks märksa rohkem tulu tõusta? Globaalselt mõtlevatele Eesti talentidele on siin mõtteainet, kas tulla koju või otsida veelgi eksootilisemaid väljakutseid.

Juhid tunnistavad, et konkurentide edestamiseks peavad nad kõigepealt võitma sõja talentide pärast. Kuna raha üksi on enamasti nigel motivaator, siis rakendatakse andekate kinnihoidmiseks järjest enam kõikvõimalikke mitterahalisi meetmeid. Näideteks on karjääriredeliga tihedalt läbi põimitud mitmeaastased koolitusprogrammid ning töötajate kaasamine ettevõtte omanikeks aktsiaoptsioonide kaudu.

Ei saa me läbi riigita. Tippjuhid näevad riigis nii ohtu kui ka partnerit. Ebastabiilse majanduskeskkonna kõrval kerkis sel aastal juhtide silmis ohuks number kaks avaliku sektori eelarvedefitsiit. Juhid mõistavad, et paljudes riikides on ainsaks väljapääsuks eelarvekärped või maksude tõstmine ning ei üks ega teine ole hea nende äridele. Eelarvekärped pärsivad majanduskasvu, kõrgemad maksud kuivatavad kokku kasumi.

Samas nähakse riigis paljudes valdkondades ka partnerit, seda eelkõige haridussüsteemi suunamisel ja infrastruktuuri arendamisel. Lähemate aastakümnete jooksul plaanitakse globaalselt infrastruktuuri arendamisse investeerida ligikaudu 3 triljonit dollarit. Seda üüratut summat valitsustel lihtsalt ei ole ning erasektori kaasamine infrastruktuuriprojektide väljaehitamisse ja finantseerimisse on paratamatu. PPPst saab lähiaastatel moesõna ning infrastruktuuri arendamisest paljude ettevõtete jaoks kasvumootor.

Kas võtta soojendusdress seljast või jälgida mängu veel mõnda aega eemalt, jääb iga juhi enda otsustada.