Riigikogu rahanduskomisnjon otsustas täna pärast kirglikke vaidlusi, et kütuse aktsiisilaost väljastajatele ehk tarbimisse lubajatele kehtestatakse algselt plaanitust kümme korda suurem ehk miljoni euro suurune tagatisnõue.
Aktsiisilaos on kütusetehingud maksuvabad, mistõttu käibemaksurisk tekib just kütuse aktsiisilaost väljastamisel. Sellest ka karmim tagatisnõue aktsiislao piirile.
Ülejäänud kütusemüüjatele rakendub 100 000-eurone tagatisnõue, kuid erandi saavad väiketanklad, mis on silma paistnud korraliku maksekäitumisega ning mille omanikud ja juhid on puhta minevikuga - nemad võivad maksuameti vastaval otsusel tagatisenõudest pääseda.
Niisugust lahendust võib iseloomustada sõnadega "lambad on terved ja hundid söönud". Nimelt nõudsid suured kütusemüüjad häälekalt, et kütuse tarbimisse lubajaile kehtestataks miljoni euro suurune tagatisnõue, pisitanklate omanikud aga võitlesid igasuguse tagatise vastu.
"Aktsiisilao piiril otsustasime tagatist suurendada, kuna seal on pettuse risk kõige suurem. Teiselt poolt otsustasime anda maksu- ja tolliametile võimaluse vähendada või mitte küsida tagatist ausatelt väiketanklatelt," ütles rahanduskomisjoni juht Taavi Rõivas. Tema sõnul olid tänased vaidlused pikad ja kestsid üle pooleteise tunni. "Aga ma olen väga rahul lõpptulemusega," sõnas ta.
"Meie arvamus on, et pettused ulatuvad ikka miljoni euroni ühe keha kohta," põhjendas Statoili ärikliendiosakonna juht Raimo Vahtrik reedeses Äripäevas, miks kütuse tarbimisse lubajaile on tarvis miljoni euro suurust tagatist. Alexela Terminali üks omanikest Heiti Hääl ütles siis, et ta ei taha Eesti passigi omada, kui riik kiiremas korras midagi pettuste vastu ette ei võta. Suuri kütusefirmasid on seega kuulda võetud.
Maksuametil tekib siiski võimalus ka kütuse tarbimisse lubajate tagatise vähendamiseks, kuid seda alles alates 2013. aastast, mil esialgsete nõuete mõju on näha ja turg korrastunud.
"Tegemist on ühe suurema maksuauguga. See on väga tõsine raha ja kõigile ausatele kütusemüüjatele on kindlasti väga suureks leevenduseks, et kuritegelike konkurentide äri kaob või vähemalt muutub oluliselt vähem atraktiivseks," rääkis Rõivas.
Maksuameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe on kütuseturu maksupettusi iseloomustanud loheterminiga: "Ühe pea lööd maha ja kümme tuleb asemele." Siiski on maksuamet juba ette valvas ja Veermäe sõnul on juba näha osade petturite suundumist kütuseärist muudesse valdkondadesse.
Eelmisel aastal jäi Eesti riigil ainuüksi kütuseturul toimuvate maksupettuste tõttu saamata ligi 50 miljonit eurot (üle 700 miljoni krooni) maksutulu.
Kõnealuse vedelkütuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine riigikogus toimub 17. veebruaril ja kolmas lugemine 22. veebruaril.
Uus seadus hakkab vastuvõtmisel kehtima tänavu 1. aprillil, misjärel on maksuametil paar kuud aega tagatiste määramiseks.
Seotud lood
Kütusemüüjatele kehtestatud tagatisnõuded muutsid küll maksupetturite elu raskemaks, kuid uute ja keerulisemate skeemidega on petturid juba tagasi.
Olerex võib olla mõistatusliku ärimudeliga Vikingfueli ja tema eelkäija Viking Oili suurklient, ent Olerexi osanik Antti Moppel jättis küsimusele kliendisuhte kohta vastamata.
Reformierakond ja IRL soovivad ootamatult hakata muutma vedelkütuse seadust.
Ei ole ju lubatav, et maksude maksmata jätmine on konkurentsieelis, kuna kõik kütuseturu ausad osalised kaotavad sellest, märkis rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.