• OMX Baltic−0,41%301,31
  • OMX Riga0,36%879,88
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius−0,83%1 171,07
  • S&P 500−1,71%6 013,13
  • DOW 30−1,69%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,04%8 659,37
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • OMX Baltic−0,41%301,31
  • OMX Riga0,36%879,88
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius−0,83%1 171,07
  • S&P 500−1,71%6 013,13
  • DOW 30−1,69%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,04%8 659,37
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • 10.02.11, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suurettevõtteid koheldagu võrdselt

14 Eesti suurt tööstusettevõtet koostas ettepanekud prioriteetseteks tegevussuundadeks järgmisel valitsemisperioodil. Tahaksime valimiste eel erakondadele rõhutada kolme põhivaldkonda:
1. Suurettevõtete võrdne kohtlemine. Eesti majanduskasvu aluseks ja peamiseks tööhõive loojaks on viimasel kümnendil olnud ja saab ka edaspidi olla suurtootmine. Hea juhtimise korral on suurettevõtted puhvriks, mis aitavad raskemaid aegu üle elada ning headel aegadel kapitali akumuleerida. Panustamine ainult väiketootmisele muudab Eesti majanduse haavatavaks ning ebakindlaks.
2. Jätkusuutliku majandusearengu aluseks on maksubaasi stabiilsus. Suured ettevõtted peavad oma tegevust kavandama ja investeeringuid tegema vähemalt paarikümne aasta perspektiivis. Pidevad muudatused nii otseste kui ka kaudsete maksude määrades loovad ebakindlust ning peletavad investeeringuid.
3. Suurettevõtete huvide kaitsmine välisturgudel. Eesti rikkus kasvab kõrge väärtusega kaupade ekspordist ega saa tekkida vahendustegevusest või vähest lisandväärtust loovast allhankest. Kõige kiirem ekspordikasv saab tulla suurtootmisest. Eesti tootjad on oma Lääne konkurentidega võrreldes halvemas seisus, sest riigipoolne toetus uute turgude leidmisele ja nendel positsioonide hõivamisele on seni olnud vähene. Enamiku Euroopa Liidu riikide puhul on tavaks, et ametnikud ja diplomaadid seisavad omamaiste tootjate huvide eest nii õigusloome kui ka kontaktide loomise tasandil.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.02.25, 11:58
Mihkel Nestor: Eesti energeetikas konkurentsieelist pole ja on küsitav, kas see kunagi tuleb
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele