Eelmise aasta viimase kvartali keskmine väljamakse oli maksu- ja tolliameti andmeil 11 576 krooni (739,84 eurot) kuus, kasvades aastaga ligi neli protsenti.
Kvartali jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 18 miljardi krooni ja seda maksti 524 134 inimesele. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli seega 11 576 krooni (739,84 eurot) kuus. IV kvartali mediaanväljamakse oli 9192 krooni (587,48 eurot). See tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
Võrrelduna 2009. aasta IV kvartaliga on keskmine väljamakse töötaja kohta 2010. aasta IV kvartalis kasvanud. 2009. aasta viimases kvartalis oli see 11 178 krooni (714,40 eurot) kuus.
2009. aasta IV kvartalis tehti väljamakseid kokku 523 599 isikule ja väljamaksete summa oli kokku üle 17,6 miljardi krooni. Mediaanväljamakse oli 2009. aasta IV kvartalis 8915 krooni (569,77 eurot) kuus.
2010. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa üle 68 miljardi (68 794 578 711) krooni ja seda maksti 605 991 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse (aasta kohta) oli 9460 krooni (604,60 eurot) ja mediaan (aasta kohta) 7337 krooni (468,92 eurot).
Maksu- ja tolliameti kvartaalsete väljamaksete statistikas sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatavad tulud, sinna hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ning maksu- ja tolliameti (MTA) andmed ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:
1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, mil see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.
Seotud lood
Praegu on inflatsiooni kasv palgatõusu tempost kiirem ja tööpuudus suur, seega julgen reaalpalga kasvu prognoosida sügiseks, ütles majandusteadlane Andres Arrak.
Palga tõstmine on täna kindlasti aktuaalne teema, sest hinnatõusu tõttu ostujõud väheneb, sõnas Tamro Eesti OÜ juht Tarvo Vaasa.
Ettevõtjad tajuvad töötajate survet ega pääse enam palgatõusust, sõnas Büroomaailma poeketi omanik Jüri Ross.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.