Jaanuaris üle mitme kuu mõnevõrra suurenenud registreeritud töötute arv veebruaris taas vähenes. Veebruari lõpus oli töötuna arvel 66 309 inimest ehk 10,2% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.
Veebruaris registreeris end töötukassas 6 664 uut töötut ja arvelolek lõpetati 6 471 töötul. Nii uute registreeritud töötute arv kui ka arveloleku lõpetamiste arv oli veebruaris madalam kui jaanuaris. Jätkuvalt oli ligi poolte arveloleku lõpetamiste põhjuseks tööleminek. Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta võib väita, et tegelik ametlikult hõivesse liikujate osakaal on kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha, teatas töötukassa.
Veebruari jooksul oli töötuna arvel kokku 71 422 inimest ehk 28% võrra vähem kui eelmise aasta veebruaris. Kuu lõpus oli registreeritud töötute arv 66 309. Registreeritud töötute arv moodustas veebruari lõpus 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 10,2%. Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr endiselt Ida-Virumaal (16,1%) ja madalaim Jõgevamaal (6,9%).
Varasema töökogemusega registreeritud töötute osakaal kõigist registreeritud töötutest oli veebruari lõpus 84%. Kõige suurema osa (22%) eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid jätkuvalt oskus- ja käsitöölised, kelle hulka kuuluvad reeglina ka ehitustöölised. Järgnesid lihttöölised (20%) ning teenindus- ja müügitöötajad (18%).
Veebruari jooksul lisandus vähem tööpakkumisi kui jaanuaris. Kuu jooksul lisandus 2 230 uut tööpakkumist ja kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 5 182. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (18%) ja oskus- ja käsitöölistele (18%).
Tööalasel koolitusel osales veebruaris 1 461 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 711 töötut. Tööpraktikal osales 355 ja tööklubis 296 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 435 inimesele. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 34 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 51 uut töökohta. Palgatoetusega rakendus veebruaris tööle 328 inimest. Kokku oli veebruaris palgatoetusega töötamas 4 735 inimest.
Töötukassa maksis veebruaris töötuskindlustushüvitist 14 755 inimesele ehk 21% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 292 eurot ning hüvitise maksmiseks kulus kokku 3,8 miljonit eurot. Ligikaudu 64 euro suurust töötutoetust sai veebruaris 11 388 inimest ehk 16% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa veebruaris 553 inimesele. Keskmine veebruaris määratud hüvitis oli 1 166 eurot ja hüvitise kulu oli 738 tuhat eurot.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa veebruaris 76 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1 404 eurot ning hüvitise maksmiseks kulus töötukassal veebruaris 139 tuhat eurot.
Seotud lood
Töötukassa andmeil on maakondadest jätkuvalt suurim registreeritud töötute osakaal Ida-Virumaal -15,5% tööealisest elanikkonnast. Töötukassa märgib küll mõningat töötute arvu langust maakonnas tervikuna, kuid Narvas olukorra paranemist lähiajal oodata ei tasu.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.