Fukushima tuumajaama plahvatust kommenteerinud majandusministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kiseli sõnul reaktoril endal plahvatust karta pole.
"Seal omal ajal reaktor jahutussüsteemi tõrke tõttu lihtsalt plahvatas. Jaapani reaktori puhul juhtub see, et ta lihtsalt sulab all olevasse suurde basseini ja kattub automaatselt betooniga," vahendas ERR "Aktuaalse kaamera" erisaadet.
Kaitsesüsteem on Kiseli sõnul loodud nii, et reaktorid neutraliseerivad ise suurema osa radioaktiivsusest, mis materjali jääb, mingit suurt plahvatust sealt oodata ei ole. Kogu probleem tekkis asekantsleri sõnul sellest, et maavärinale järgnenud tsunami viis rivist välja elektrisüsteemid, millele järgnes see, et reaktorite jahutussüsteem ei saanud piisavalt vett, sellest omakorda ülekuumenemisest hakkas reaktor sulama ja plahvatus, mis toimus, oli radioaktiivse auru paiskumine õhku, mille järel jäi aga õhku küsimus, mis saab ülejäänud kolmest reaktorist.
"Me ei tea, kas sellest reaktorist, mis on sulamas, tuleb nii palju energiat või soojust, et see hakkab mõjutama kõrvalasuvate reaktorite tööd. Selguse toovad lähipäevad," kommenteeris ta.
Seotud lood
Keemiku haridusega roheliste poliitik Marek Strandbergi arvates peaks Jaapani tuumajaamas toimunud plahvatus olema väga tõsine ohumärk ka tuumaenergiast huvituvale Eesti juhtkonnale.
IPA (Institute for Public Accuracy) tuumaekspert Kevin Kamp avalikustas, et kui Jaapani tuumajaamades ei suudeta reaktoreid stabiliseerida, siis satub radioaktiivne kiirgus keskkonda ja see on väga ohtlik.
Akadeemik Anto Raukase sõnul ei too Jaapani tuumajaamas plahvatus tõenäoliselt katastroofi kaasa, sest tänapäevased kaitsemehhanismid tagavad võimalikult vähese kahju.
BBCi andmetel ei saaanud Fukushima tuumajaama reaktori konteiner plahvatuses kahjustada.
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?