Tänase Brüsseli tippkohtumise eel – kus loodeti euroala kriisile joon alla tõmmata – kukkus parlamendis läbi Portugali valitsuse säästukava, mis viis eile ametist peaminister Jose Socratese.
Nüüd ei ole Portugalil enam ilmselt pääsu välisabi küsimisest – võlakirjade tähtajad jõuavad kätte, kuid laenukulud on talumatult kõrgel, noolides juba 8% taset. Nii tuleb järgida Kreeka ja Iirimaa eeskuju ning euroala kriisifondist abi küsida. Riigis tekkinud poliitiline vaakum muudab samas kõnelused abi tingimuste üle keeruliseks.
Royal Bank of Scotland hindab Portugali võimaliku abivajaduse suuruseks 80 miljardit eurot.
Eilses telepöördumises ütles Socrates, et poliitiline kriis tabas Portugali halvimal võimalikul hetkel – just vahetult enne Euroopa Liidu otsustavat tippkohtumist, mil loodeti kinnitada n-ö euroala võlakriisi terviklahendus.
Eile Portugali parlamendis toimunud hääletuse eel hüppasid Portugali viieaastase tähtajaga riigivõlakirjade intressimäärad juba 8,05%-le, lüües euro käibeloleku aja uue rekordi. Vahe Saksamaa ja Portugali kümneaastase tähtajaga võlakirjade intressimäärade vahel kärises 438 baaspunktile.
Tuleval kuul tuleb Portugalil tagasi maksta võlakohustusi kokku 4,23 miljardi euro suuruses summas. Reservis on riigil praegu ca 4 miljardit eurot.
Euro, mis tegi eile USA dollari suhtes kahe nädala kõige järsema kukkumise, jätkas täna odavnemist spekulatsioonide peale, et ELi valitsusjuhtidel läheb kriisilahenduste kokkuleppimine keeruliseks. Samuti survestas eurot agentuuri Moody’s teade 30 Hispaania panga reitingu kärpimisest.
Euro kauples agentuuri Bloomberg andmeil hommikul Tokios 1,4062 dollari tasemel pärast 0,8% suurust odavnemist eile.
Seotud lood
Portugali mullune eelarvedefitsiit tuli suurem, kui valitsus eesmärgiks oli seadnud. See suurendas tõenäosust, et Portugalil tuleb IMFilt ja ELilt abi küsida.
Hääletus Portugali parlamendis võib viia ametist Jose Socratese valitsuse ning sundida riiki abi paluma euroala kriisifondist.
Portugali valitsus ennustab, et investeeringute vähenemise ja eelarve defitsiidi tõttu riigi sisemajanduse koguprodukt tänavu kahaneb, vahendab Bloomberg.
Portugali kärpekava läbikukkumine parlamendis ja peaminister Jose Socratese tagasiastumisteade tulid riigi jaoks halvimal võimalikul momendil, usub LHV analüütik Nils Vaikla.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.