Ehitusfirma murrab piike maksuametiga

2008. aastal kaebas ehitusfirma Eutelor OÜ (hiljem BTIsolatsioon OÜ) kohtus edasi maksuhalduri otsuse, mille järgi pidi ettevõte maksma juurde umbes kaks miljonit krooni mitmesuguseid makse, sh tulu- ja sotsmaksu ajavahemiku eest kuni 2005. aasta detsembrini.

Asi ei ole veel lõpetatud. Kolm aastat kestis ehitusfirma vaidlus maksu- ja tolliametiga lähetustasude maksmise õiguspärasuse üle. 9. veebruaril 2011 võttis riigikohus vastu otsuse, mis puudutab Eestis laialt levinud ja täiesti seaduslikku maksukoormuse vähendamise praktikat. Vaidlus käis selle üle, kas töösuhete raames oma töölisi välismaale, eeskätt Soome ja Lätti, saatval ettevõttel on õigus pidada seda lähetuseks või on see töö töölepinguga määratud kohas. Otsuses käsitleti samuti üksikasjalikult lähetustega seotud väljamakseid.

Majandusteadlane Vladimir Vaingort märkis, et kõnealusel otsusel on suur praktiline tähendus, kuna see täidab õigusvaakumi lähetustega seotud küsimuse ümber. Probleem on selles, et seaduslikust regulatsioonist jäi välja terve rida töösuhete üksikasju, sealhulgas töölähetuste reguleerimine. Kuna osa küsimusi on suunatud läbivaatamiseks kõrgema astme kohtusse, pole lõppsõna selles asjas veel öeldud. Pealegi ei ole kõnealune otsus esimene lähetuste maksustamist puudutavate kohtuotsuste jadas ning riigi lähenemine probleemile muutub pidevalt.

Praegu Hollandis, Saksamaal ja Rootsis töid tegeva BTIsolatsiooni juhataja Marek Jürisoo sõnul tõlgendab maksu- ja tolliamet seadust oma kasuks, arvestades, et suurem osa lähetustega seotud küsimusi on seaduse poolt reguleerimata. Jürisoo märkis, et tema firma maksis 2005. aastal ning maksab ka praegu päevaraha ning muid lähetusega seotud kulutusi vastavalt seadusele, kuna lõplikku kohtuotsust veel pole.

Seaduses ei ole öeldud, kui palju ja kus peavad töölised töötama, et neid saaks lähetusse saata. "Tuleb välja, et kui inimene on töötanud ettevõttes alla aasta, ei tohi talle lähetuskulusid hüvitada. Kus see kirjas on?" küsib Jürisoo. Tema sõnul kestis isoleerijate töö välismaal ainult mõned aastad, enne seda töötasid nad aga Eestis.

Kasulikum kolida soodsama maksusüsteemiga riiki. Praegu tunneb BTIsolatsioon OÜ direktor nördimust: "Kui firma poleks omal ajal maksnud lisaks palgale neid tasusid, nagu seda nõudis seadus, siis poleks ka nii suuri summasid vaja juurde maksta." Jürisoo on veendunud, et otsus võib avaldada Eesti ehitusturule märkimisväärset mõju. Paljudele Euroopas tegutsevatele Eesti ettevõtetele on ju majanduslikult kasulikum viia äri üle teise, soodsama maksusüsteemiga riiki.

Vaingorti sõnul oli selline skeem välismaal tegutsevate Eesti firmade jaoks pikka aega praktiliselt ainus seaduslik võimalus vähendada maksukoormust ning siiani on peetud sarnast olukorda normaalseks.

Oma isoleerijaid Soome saatnud BTIsolatsiooni puhul käib jutt just lähetustest. Isoleerimistööd on tavaliselt küllaltki lühiajalised ning enamasti pole võimalik tagada tellimuste mahtu, mis töölisi pikemalt välismaal hoiaks. "See, et riigikohus käsitles nii suurt hulka üksikasju ja detaile, räägib sellest, et maksuaruandlus muutub aina keerulisemaks," märkis Vaingort.

Maksuamet tõlgendab töösuhete sisu teisiti. Maksuamet ja riigikohus viitavad maksuseaduse paragrahvile 84: "kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule."

Maksuhaldurid ei tagane. Tekib aga küsimus, kuidas teeb maksuhaldur kindlaks, kas dokumentidega tõestatud toiming vastab selle faktilisele sisule või mitte? "Maksuhaldur uurib majandusliku tõlgendamise põhimõtte rakendamisel seda, mis on tehingu tegelik majanduslik sisu. Sellest tulenevalt tuvastab maksuhaldur erinevate tõendite abil tegeliku olukorra ning ei lähtu seejuures ainult dokumentide pealkirjadest," selgitas maksu- ja tolliameti pressiesindaja Katrina Tuulik.

Selline maksuhalduri tegevus ei riiva tema sõnul kuidagi äritegevuse vabadust, sest maksuhaldur lähtub sellest, milline on äritegevuse faktiline sisu. "Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et maksumaksja ei saa üksnes omavaheliste formaalsete kokkulepetega vähendada oma maksukohustust, sest maksukohustus sõltub reaalsest majanduslikust olukorrast," lisas Tuulik.

Kui maksuamet on veendunud, et Eutelor OÜ töötajate puhul on tegemist renditud tööjõuga, siis kohus polnud vaidlusaluse olukorra analüüsis nii kategooriline.

Ettevõtjal võib olla väga keeruline hallata erinevate riikide maksusid töösuhte raames. Paljudele ettevõtjatele on üllatuseks, et sageli tuleb osa makse tasuda ühes riigis ning teine osa maksudest teises riigis.

See suurendab ettevõtjate halduskoormust ning sellises olukorras soovitakse võimalikult vältida igasugust õiguslikku ebaselgust töösuhete maksukohustustega seoses.

Üldistades polegi võimalik muud nõu anda, kui et maksukohustuslane peaks vormistama kõik tehingutega seotud dokumendid, sealhulgas ka töötajate töötamise ning lähetustega seotud dokumendid selliselt, et need võimalikult täpselt vastaksid tegelikule faktilisele olukorrale.