Kiviõli Keemiatööstus (KKT) ähvardab tehase sulgemise ja töötajate vallandamisega, tuues põhjuseks töö jätkamiseks vajaliku põlevkivikoguse puudumise. Samal ajal tegeleb ettevõte aktiivselt põlevkivi müügiga ning teenib sellega miljoneid eurosid.
Avalikkusele öeldakse, et KKT-l läheb halvasti - põlevkivi pole ning töö jätkumine on võimatu. Seni pole aga keegi KKT kohta sõltumatut auditit teinud. Ei riik, kohalikud elanikud ega kohus tea täpselt, milline on ettevõtte tegelik majandusseis. Oleme vaid kuulnud ettevõtte omanike väiteid, nagu oleks tehas hävingu äärel, millele pole seni ühtegi tõsiseltvõetavat tõestust esitatud.
Avalikkust pommitatakse väidetega, et põlevkivi lõpeb kohe. Samas on teada, et KKT-l on sõlmitud põlevkivi müügilepingud nii Eesti Energia kui ka Viru Keemia Grupiga, kusjuures müüjaks on KKT. Eesti Energia Kaevandused AS on sellise lepingu olemasolu kinnitanud ka meedias ning tarnete kogumaht aasta lõpuni on kuni 700 000 tonni. Sarnases mahus on KKT-l sõlmitud põlevkivi müügileping ka Viru Keemia Grupiga. Samuti müüb KKT põlevkivi aktsiaseltsidele Sillamäe SEJ ning Kohtla-Järve Soojus. KKT müüb aastas ainuüksi põlevkivi ca 13 miljoni euro eest. Kas selliste sissetulekute puhul võime rääkida tehase sulgemisest?
KKT-l oleva kaeveloa järgi on põlevkivivaru Põhja-Kiviõli esimese karjääri mäeeraldisel kokku ligikaudu 7,6 miljonit tonni. 2009. aasta lõpu seisuga pidi keskkonnakaitseametile edastatud aruannete põhjal karjääri jääma veel umbes kaks miljonit tonni. Kuna maksimaalne lubatud kaevandamismaht aastas on miljon tonni, pidi 2010. aasta lõpu seisuga ettevõtte arvestuslik kasutada olev põlevkivivaru olema vähemalt miljon tonni, KKT aga väidab, et kivi pole.
Kuhu kadus siis üle miljoni tonni põlevkivi? Kas selline kogus Eesti kalleimat maavara kantakse lihtsalt maha ja seda maardlas, kus on õlirikkaim Eesti põlevkivi? Või on maavara juba välja kaevatud? Kui nii, siis miks ei tunne riik omanikuna selle vastu mitte vähimatki huvi? Olgu lisatud, et olemasolevat mäeeraldist on laiendatud veel ca 24 hektari võrra, mis annaks juurde ca 700 000 tonni põlevkivi ja aasta jagu tööd. Antud alal pole kaevetöid alustatudki. Kiviõli Keemiatööstus loobus mullu samuti 35 hektari suurusest karjäärilaiendusest, väites, et seal olev põlevkivi on "ära kadunud", kuigi ala on eelnevalt korduvad uuritud, sh KKT enda spetsialistide poolt.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.