Märts oli investor Toomasele vilets kuu

Aktsiate osakaal kasvas vaatamata aktsiate langusele ja valuutakursside ebasoodsas suunas liikumisele kuu taguselt 60 protsendilt 62 protsendile, kuna sai ostetud aktsiaid.

Juurde sai ostetud Soome ehitustehnika rendifirma Cramo 120 aktsiat, panustamaks Rootsi ehitusbuumile. Aktsiate arv kasvas 800-le. Aprillis tulid arvele ka märkimisõigused, mida Toomas kasutas. Iga aktsia kohta anti üks märkimisõigus. 10 märkimisõigust andsid õiguse osta kolm aktsiat hinnaga 10,50 eurot. Toomas märkis 240 aktsiat. Märkimisel tuleb näiteks Swedbanki vahendusel, mida Toomas kasutab, maksta raha hiljemalt 13. aprillil (siis peab raha kohale jõudma).

Märtsis sai võetud ka vanu lemmikuid Hispaania aktsiaid juurde. Nii sai ostetud Banco Santanderi 192 aktsiat, misjärel kasvas aktsiate arv 1000ni. Ka sai ostetud 1200 kindlustusseltsi Mapfre aktsiat.

Aktsiatest oligi portfellis suurim kukkuja Cramo aktsia, mis sadas 16,6 protsenti. Samas tekkisid aprillis arvele õigused, mistõttu tegelik kukkumise mõju on väiksem. Banco Santanderi aktsia oli languselt teisel kohal 8,3 protsendise kukkumisega. Kolmandaks kukkujaks oli dollaripõhiselt 4,8 protsenti taandunud vasekaevandaja Southern Copperi aktsia.

Omas vääringus tõusnud aktsiaid oli vaid kaks (Apache ja Merck), muutumatuna püsis Tulikivi aktsia. Oma panuse andsid laastamistöösse euro tugevnemine USA dollari, Rootsi krooni ja Briti naela vastu. Kuu lõpu seisuga oli Toomase portfellis otsest valuutariski 28 protsendist varadel. Muidugi, kaudselt on siiski TEO LT varad ja tulud-kulud littides, mitte eurodes, nagu selle aktsiaga kaubeldakse. Samuti on lugu Southern Copperiga, kus meie näeme börsil kaubeldud USA dollari riski, tegelikult on aga ettevõttel üleval korralik Peruu ja Mehhiko peeso risk.

Üldine keskkond näib muutuvat üha süngemaks. Portugal on siis järgmine euroala valitsuse võlakirjade kriisi ohver, kes on abi palumas. Jaapanis väriseb koledal kombel maa. USA hiiglasliku võlakirjafondi PIMCO juht Bill Gross, kes viis valitsuse võlakirjade osa portfellis nulli, on selle nüüd viinud miinus kolmele protsendile ehk on müünud kaudselt lühikeks valitsuse pabereid.

Ajal, mil Euroopas vähemalt üritatakse valitsuste eelarvedefitsiite kontrolli alla saada, laseb USA edasi hiigelpuudujääkidega, nagu sellest ei olekski midagi. Ei tea, kas kunagi avanevad turuosaliste silmad, et USA olukord ei ole Kreekast parem, kui jätta kõrvale USA oma valuuta olemasolu. Euroopas toimus üle pika aja baasintressimäära tõus.

Euribor on juba mõnda aega ülespoole liikunud. Kõrgem turuintress paneb omakorda surve alla majandusi ja ettevõtteid, kuigi Euroopas on ettevõtted vähendanud võlakoormuse väikseimaks alates 2003. aastast. Kuna intressid tõusevad ja pead on võtmas inflatsiooniootus, on võlakirjad muutnud veel ebaatraktiivsemateks. Aktsiad on atraktiivsemad, kuid siingi võib tulla ette börsivärinaid.

Toomas loodab, et seekordne langus või nagu analüütikud armastavad öelda – korrektsioon – on selleks korraks ümber. Samas pärsib riskivalmidust USAst pärit vana ütlus – sell in May and go away, ehk müü aktsiad mais maha ja mine puhkusele.

Autor: Romet Kreek, Anne Oja