Täna kogunenud ja tööturu olukorda arutanud riigikogu sotsiaalkomisjon tõdes töötuse kiiret langustrendi, edastas riigikogu pressitalitus.
Komisjonis andsid ülevaate töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ja sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats, kes tõdesid töötuse kiiret vähenemist. Istungil osales ka sotsiaalminister Hanno Pevkur.
„Töötuse kiire langus on hea uudis kõigile. Aktiivsed tööturu meetmed ja majanduse elavnemine on kaasa toonud töötuse määra olulise vähenemise ja tööhõive kasvu. Aktiivsete tööturu meetmete kasutamisel ei ole täna probleemiks raha vähesus, vaid kvaliteetse tööturuteenuse vajalikus mahus puudumine. Majanduskasvuga kaasnevad uued töökohad vajavad ka kvalifitseeritud tööjõudu. Seepärast peame oma koolitust muutma paindlikumaks ja tulemuslikumaks, siin on suur osa teha ka tööturuteenuste pakkujatel,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
Kääratsi sõnul näitas töötus möödunud aastal kiiret langust: kui aasta esimeses kvartalis oli registreeritud töötuid 95087, siis neljandas kvartalis oli neid ligi 30 tuhande võrra vähem ehk 65 831. Töötuse määr langes vastavalt 19,8 protsendilt 13, 6 protsendini. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmeil oli töötuid 2010. aasta esimeses kvartalis vastavalt 136900 ja neljandas kvartalis 93200.
Paaveli sõnul vahendas tööturuamet möödunud aastal rekordarvu tööpakkumisi. Kokku vahendati 38 404 töökohta, millest 10 772 täideti palgatoetuste abil. Üldse osales tööturu teenustes 67 349 isikut.
Peamiseks probleemiks on Paaveli kinnitusel jätkuvalt töötute madal haridustase ja kvalifikatsiooni puudumine, millest lähtuvalt ei saa olla efektiivne ka töötukassa poolt pakutav koolitus, vaid rõhku tuleks pöörata haridustaseme tõstmisele. Selle aasta 31. märtsi seisuga oli põhiharidusega töötutuid 17%, kutsekeskharidusega 16% ja üldkeskharidusega 28%.
Probleeme tekitab Paaveli väitel ka koolitajate vähesus, mille tõttu sellekohased hanked sageli ebaõnnestuvad ja kannatab koolituste efektiivsus. Paavel osutas vajadusele teha tihedamat koostööd omavalitsustega, et selgitada välja konkreetse töötute probleemid ning leppida kokku töötukassa ja omavalitsuse ühised tegevused.
Seotud lood
Töötukassa andmeil on maakondadest jätkuvalt suurim registreeritud töötute osakaal Ida-Virumaal -15,5% tööealisest elanikkonnast. Töötukassa märgib küll mõningat töötute arvu langust maakonnas tervikuna, kuid Narvas olukorra paranemist lähiajal oodata ei tasu.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.