Danske panga vanemanalüütiku Lars Christenseni sõnul on Jean-Claude Junckeri kasutatud väljend, et Kreeka võlad võidakse „reprofileerida“ märk sellest, kui raske on tunnistada, et üks euroala riik on muutunud maksejõetuks.
„Nad nimetavad seda reprofileerimiseks. See on sama hea kui arst ütleks surnu kohta, et patsient ei ole elus,“ ütles Christensen.
„Veidi naeruväärne on rääkida võlgade reprofileerimisest, kui sisuliselt on tegemist mingit liiki võlgade restruktureerimisega, kasvõi osalisega. Oleme järjest enam seda meelt, et sellest pole pääsu. Ja see on ka turgude üldine arvamus.“
„Turg on selle juba ammu ära tabanud. See ei üllataks kedagi, kui EL homme teataks, et Kreeka on maksejõuetu ja võlad restruktureeritakse. See oleks maailmas kõige enam ette teada olnud sündmus,“ ütles Christensen.
Christensen arvab, et kuna Kreeka võlgade võimaliku restruktureerimisega on juba nii kaua spekuleeritud ja see on juba ka võlakirjade intressimäärades sees, siis poleks asjade taoline käik enam sarnane šokk kui USA investeerimispanga Lehman Brothers kollaps 2008. aasta sügisel. Mis ei tähenda aga, et see ei kätkeks suuri riske.
Seotud lood
Euroopa poliiteliidi jaoks oleks muidugi tegemist väga piinliku olukorraga, aga kui aus olla, siis näiteks Kreeka otsusel euroalast lahkuda ei pruugi olla kogu Euroopa majanduse jaoks eriti negatiivseid tagajärg, kirjutas Danske Marketsi peaanalüütik Lars Christensen Sampo panga ettevõtete panganduse ajakirjas Liider.
Eile hilisööni eurogrupi rahandusministrite koosolekul viibinud Jürgen Ligi ei osanud selgitada, mida eurogrupi juht Jean-Claude Juncker võis konkreetselt silmas pidada, kui ütles koosoleku järel, et Kreeka võlad võidakse „reprofileerida“.
Danske panga vanemanalüütik Lars Christensen ütles Äripäevale Kreeka võlgade võimaliku restruktureerimise riske hinnates, et Balti riikides ja Kesk-Euroopas laiemalt on halvim juba üle elatud.
Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker ütles, et Kreeka võlad võidakse reprofileerida, kui riigi era- ja avaliku sektori võlausaldajad on nõus oma raha hiljem kätte saama.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.