Kuna Kreeka pikkade riigilaenude hind on nimiväärtusest poole peale kukkunud, kaaluksin praegu pigem seda, kas Kreeka laene peaks juurde ostma, mitte praegu portfellis olevate laenude müüki, vahendab Kauppalehti Nordea uuringujuhi Roger Wessmani blogisissekannet.
Wessmann pole siiski veendunud, et Kreeka võlad restruktureeritakse, kuigi turgudel on selline ootus tugevnenud. „Olen endiselt veendunud selles, et Kreeka on põhimõtteliselt maksejõuline, kui riik saaks vaid mõistliku intressiga laenu,“ kirjutas Wessman. „Minu nägemust toetab IMFi Euroopa piirkonna juhi tõdemus eelmisest nädalast, et Kreekal on riigivara 280 miljardi eest ehk sama palju, kui riigil on võlgu. Küsimus on seega kreeklaste tahtmises võlgu maksta, mitte nende maksevõimes,“ kirjutab Wessman.
Wessman peab väga ebatõenäoliseks, et Kreeka lisaraha ei saa, kui see vaid näitaks üles tahtmist antud lubadusi pidada. „Küsimuseks jääb, kas ollakse valmis lisaraha andma, ilma et personaalseid võlgu tagasi saaks.“
Seotud lood
Kuigi ei ole võimalik päris täpselt öelda, millised investorid ja millises mahus Kreeka võlakirju omavad, saab sellele hinnangut anda erinevate investeerimispankade koostatud arvutuste najal, mis peegeldavad Kreeka võlakirjade omanikestruktuuri eelmise aasta seisuga.
Rail Balticu Ülemiste terminali ehitustööd käivad: mitmed töövõtjad on juba kaasatud ja õige pea kuulutatakse välja veel neli hanget. Peagi alustatakse jalakäijate rõõmuks ka T1st Ülemiste Keskuseni viiva tunneli ehitamisega.