Euroopa Keskpank reageeris läinud nädalal väga kriitiliselt euroala rahandusministrite ettevaatlikult välja öeldud arvamusele, et võlgadega hädas Kreeka võib saada maksetähtaja pikendust. Miks, selgitab Märten Ross.
Intervjuus Äripäevale põhjendab Eesti Panga asepresident Märten Ross keskpanga seisukohti ning võimalikke riske juhul, kui Kreeka hakkaks majandusreformide asemel võlgu ümber kujundama - siis kannataks ka euroala teiste riikide usaldusväärsus.
Kreeka riik ja rahvusvahelised institutsioonid on kokku leppinud programmis, kuidas taastada normaalselt toimiv majandus. "On kõigi huvides, et lubadused täidetakse. See ei ole ainult finantsiline küsimus, vaid ka usalduse küsimus," ütleb Ross. "Nii võivad näiteks edaspidi Jaapani investorid küsida, miks nad peavad usaldama Eesti eelarveprogrammi, kui näevad, et euroalal on riike, mis oma eelarveprogrammi ei täida."
Mis siis juhtub, kui Kreeka ikkagi võlad restruktureerib? Hoiatatakse, et tagajärjed võivad olla sama laastavad kui USA investeerimispanga Lehman Brothers kollapsil 2008. aasta sügisel.
Tagantjärele targana saab öelda, et enne oleks pidanud raamistik paigas olema, et selline suur süsteem – suur pank – põhja lasta, selgitab Ross. Kreeditoridel tekkis Lehmani pankroti järel süsteemne usaldamatus kõigi suhtes, kuna ei teatud, mismoodi käitutakse järgmistega.
Ehkki Kreeka puhul on suhteliselt täpselt teada, kelle käes võlakirjad on, ei saa Rossi hinnangul siiski välistada, et läbipõimunud ja integreeritud süsteemis võib ka n-ö mittesüsteemse elemendi väljakukkumine põhjustada lühise.
Täispikka intervjuud, kus Ross räägib muuhulgas ka Euroopa Keskpanga ostetud Kreeka võlakirjadest, saab lugeda paberlehest tellides lehe
SIIT või ostes päevapileti
SIIT.
Seotud lood
Danske panga vanemanalüütik Lars Christensen ütles Äripäevale Kreeka võlgade võimaliku restruktureerimise riske hinnates, et Balti riikides ja Kesk-Euroopas laiemalt on halvim juba üle elatud.
Eesti Panga kaudu on Eesti osaline Euroopa Keskpanga erakorralistes kriisimeetmetes ja sealt võib Kreeka võimaliku pankroti korral tulla Eesti maksumaksjale päris korralik arve – kuni 126 eurot iga elaniku kohta.
Euroala võlakriis on jõudmas oma kõige ohtlikumasse seisu.
Ajaleht Wall Street Journal püüab dešifreerida reitinguagentuuri Moody’s eile väljastatud hinnangut selle kohta, millised võiksid olla Kreeka võlgade restruktureerimise tagajärjed.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.