Autojuhtide kurnatus on kõige levinum terviseprobleem transpordisektoris, on leidnud töötingimuste teemalised teadustööd ja riiklikud uurimused. See tähendab ühtlasi seda, et autojuhte survestavad tähtaegadest kinnipidamine, kasvav töömaht ning järjest pikemaks venivad tööpäevad.
Klient ei oska kaasa rääkida. Küsisime paarilt ettevõttelt, kas selliseid ohutegureid annaks ka vältida ning kas kliendile läheb see korda või tekitab muret, et veoautojuhid on kurnatud.
Prima Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Kadri Lainas ütles, et nende ettevõttes pole ühtegi transporditöötajat palgal ning neil on seda teemat väga raske kommenteerida. "Töötaja ohutuse ja heaolu eest vastutab siiski otsene tööandja," märkis Lainas.
Samamoodi arvas ka suure jäätisetootja ja börsifirma Premia Foodsi turundusdirektor Katre Kõvask. "Kuna Premia logistikateenused on Eestis suures osas sisse ostetud, siis, kui sobib, sel teemal kommentaari ei annaks, kuna me pole selle valdkonnaga detailideni kursis," vastas ta ja soovitas kommentaaride palveks pöörduda Eesti suuremate logistika- ja transpordiettevõtete poole.
Probleemi parandaks tihedam koostöö. Oma soovitused ütles välja aga Rakvere Lihakombinaadi logistikadirektor Tarmo Rei, kelle sõnul aitab olukorda parandada tihedam koostöö veofirma ja tellija vahel. "Selleks, et jõuda mõlemat osapoolt rahuldava tulemuseni, tuleb anda hinnang igale üksiku protsessi toimumise ajale, mis mõjutab veovahendi- ja autojuhi tööaega. Näiteks autojuhtide töö- ja puhkeaega mõjutavad veospetsiifikaga seonduvad protsessid kaupade jaotusveol - laadimisprotsess klientide teenindus, seisakud ja takistused," loetles ta.
Rei sõnul on koostöös võimalik leida parimad lahendused, et klient on rahul ja vedaja saab veole vastava õiglase hinna. Selle tarvis peavad vedaja ja tellija veoste planeerimisel tihedat koostööd tegema," lisas ta.
Väsinud juht on ohtlik. Teisest küljest on Rei sõnul autojuhid ka ise altid piiranguid rikkuma. "Kiirustatakse punktist A punkti B ega jälgita töö- ja puhkeaja seaduses kehtivaid normatiive," ütles Rei. Tema arvates tuleb selle parandamiseks teha rohkem kontrollreide ja vajadusel trahvisummasid suurendama. "Kindel on see, et ületöötanud, töö- ja puhkeaja seadust rikkunud autojuht on suur oht liikluses meile kõigile," märkis Rei.
Autojuhtide ühingu andmetel suri eelmisel aastal autoroolis infarkti 18 Eesti juhti. Ühingu hinnangul on see madalat palka kompenseerida püüdvate autojuhtide pikaajalise ületöötamise tagajärg, kirjutas Logistika kuukiri märtsis.
Autojuhtide ühingu MTÜ Proffid AJ juhatuse liige Guido Kapp kinnitas, et 18 infarkti surnud autojuhti on Euroopa Liidu ametlik statistika. Tööinspektsioon infarkti surnud autojuhtide arvu ei kinnita. Töösuhete osakonna peajurist Annely Lind ütleb, et juhtumid, kus töötaja saab töö ajal infarkti, ei jõua tööinspektsiooni, sest neid ei loeta tööõnnetusteks, vaid töötaja terviserikkeks ning nende seost töö või üleväsimusega ei uurita.
Olen natuke üllatunud, et logistika- ja veoteenuseid kasutavad kliendid reageerisid sellele küsimusele nii leigelt ega soovinud eriti kaasa rääkida. Tegelikult on see äärmiselt põnev ja huvitav statistika, mis kirjeldab reaalselt seda, millised ohud ümbritsevad meid kõiki iga päev, sest me kõik puutume liikluses kokku ületöötanud autojuhtidega. Paraku on suurem osa liikluses osalejaid veokiga võrreldes väga väikesed, õnnetuses aga saab enamasti hukka nõrgem osapool ehk sõiduauto juht.
Pole ju üldse välistatud olukorrad, kus mõni tööst ja kurnatusest ülekoormatud veokijuht saab autoroolis infarkti ja põhjustab seetõttu ka liiklusohtliku olukorra, mille tagajärjed omakorda võivad olla väga kurvad. Seda näitab ka statistika.
Praegusel juhul näitab see soovimatust asjasse süveneda ning annab mõista, et klient mõtleb: see pole minu mure. Ilmselt muutub see mureks alles siis, kui sellega isiklikult kokku puututakse, aga see on juba tagajärg, kahjuks ennetada pole siis enam võimalik.
Ootasin selle kohta rohkem tagasisidet. Oma kommentaarid sellel teemal võid saata toimetajale või Logistikauudistele.
Seotud lood
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele