Käibemaksusüsteem pärsib ettevõtlust ja läheb muutmisele

Selle aasta alguses avaldas Euroopa Komisjon Rohelise Raamatu käibemaksusüsteemi lihtsamast, kindlamast ja tõhusamast tulevikust. Ühine käibemaksusüsteem on Euroopa Liidus kehtinud üle 40 aasta. Käibemaksu tulud moodustavad liikmesriikide tulubaasist märgatava osa, 2008. aastal näiteks 21,4%.

Süsteem on liiga keeruline. Praegune süsteem on maksumaksjale liiga keerukas, mistõttu kaotab Euroopa Liit osa oma konkurentsivõimest. Käibemaksusüsteem on kasutusel ligi 140 riigis ja Euroopa Liidu oma ei ole kindlasti lihtsamate killast, pigem vastupidi. Lihtsustamise kõrval ei ole vähetähtis ka liikmesriikide endi otsustuspädevus selles küsimuses. Euroopa Liidu 27 liikmesriigis tõlgendatakse reegleid kahjuks väga erinevalt ja see on takistuseks ettevõtjatele. Ettevõtluse arengu seiskohalt on oluline, et reeglid oleksid ühetaolised, lihtsad ja arusaadavad. Kui kõrvutada näiteks liikmesriigiti käibemaksudeklaratsioone, siis on pilt kirju. Piltlikult öeldes valitseb praegu olukord, kus ühe liikmesriigi ettevõtja peab olema võimeline suhtlema kõigi liikmesmaade maksuhalduritega, tundma nende administreerimise reegleid jms, mis on ettevõtja jaoks kulu ja võib otsuse tegemisel saada komistuskiviks. Omakorda praeguse süsteemi pettusekindlamaks tegemine on oluline maksutulude tagamisel. Euroopa Liidu tellitud uuringu tulemusel hinnati, et Euroopa Liidus jäi 2006. aastal laekumata 12 protsenti potentsiaalset maksu, mõnes liikmesriigis lausa 20%. See on kokku ligi 100 miljardit eurot. Ka Eesti kogemus näitab, et kõige suurem probleem on just käibemaksu laekumises. MTA hindas 2009. aastal saamata jäänud käibemaksu suuruseks 3,5 miljardit krooni. Näitena võib tuua kütusesektori, kus konkurentsi tingimused olid ausa ettevõtja jaoks paigast ära.

Kaalutakse nelja lahendust. 40 aastaga on palju muutunud nii tehnoloogia arengus kui ka majanduskeskkonnas. Nüüd saab leida odavamaid viise maksu kogumiseks, mis vähendaksid maksumaksja halduskoormust ja suurendaksid eelarve tulude laekumisi. Komisjon pakub Rohelise Raamatu ettepanekutest välja neli võimalikku lahendust. Esiteks, klient annab pangale korralduse maksta kauba või teenuse eest ja pank jagab makse kaheks, tasudes nii tarnijale kui ka käibemaksusumma maksuhaldurile. Loomulikult tuleb analüüsida, millist koormust toob see pankadele ja kuidas seda kompenseerida. Tüüpilise käibemaksupettuse vältimisele, kus müüja jätab ostja tasutud käibemaksu maksmata, aitab see meede kindlasti kaasa. Praeguseks on MTA arendanud võimekuse menetleda tagastusnõudeid riskipõhiselt ja süsteemselt, mis tagab selle, et ausad maksumaksjad saavad käibevahendeid peaaegu takistamatult kasutada. Kuni 96% tagastusnõuetest menetletakse ühe tööpäeva jooksul. Võiks analüüsida ka varianti, kus koormus langeks panga asemel maksuhaldurile, kellele kantakse üle käibemaks. Kindlasti kasvab sel juhul maksuhalduri halduskoormus, kuid siin tuleb analüüsida, kas pettuste, sealhulgas kontrollide ja kriminaalmenetluste, vähenemine ning eelarvetulude kasv ei kaalu seda üles. Täiendavat analüüsi vajab kindlasti seegi, kuidas lahendada küsimused sularaha ja tasaarvelduste puhul.

Teiseks. Kõik arvet käsitlevad andmed edastatakse reaalajas käibemaksu jälgimise keskandmebaasi. Kõige tõhusam oleks kasutada e-arveid ettevõtetevahelistes tehingutes. Süsteem annab kindlasti parema ülevaate siseriiklikest ja rahvusvahelistest tehingutest. Arvete koostamine võiks toimuda e-maksuameti/e-tolli keskkonnas ja tehingupartnerid on automaatselt identifitseeritud. Selle süsteemi suureks miinuseks on halduskoormus ja seegi, et nii ei lahendata pettuste probleemi. Kolmandaks, maksukohustuslane laadib tehinguandmed käibemaksubaasi, mida ta ise haldab ja millele on maksuhalduri juurdepääs. Oma funktsionaalsuselt on see süsteem eelmise analoog, mis tagab küll info, kuid pettust ei väldi, sest kaupleja kadumisel kaob ka tema käibemaksuandmebaas. Samuti nõuab süsteem suuri investeeringuid ja tõstab nii halduri kui ka maksumaksja koormust. Neljandaks, maksukohustuslaste nõuete täitmise menetlus ja sisekontroll sertifitseeritakse. Selle puuduseks on, et sertifitseerimine koormab eelkõige ausat ettevõtjat.

Kokkuvõtvalt. Pakutud variante tuleb sügavamalt analüüsida. Suund leida paremaid viise tagamaks võrdsed konkurentsitingimused ning vähendada halduskoormust on toetamist väärt.