Logistikud annavad ka katteta lubadusi

30 aastat autojuhi ametit pidanud Guido Kapp, kes on ühtlasi Eesti Kutseliste Autojuhtide ühingu asutaja, vastas väga teravatele küsimustele ausalt ning tõi välja ka äärmuslikke juhtumeid autojuhtide tööpõllult.

Mida autojuht peremehe tagant varastab - kütust, rehve, tööaega, kaupa koormast või midagi muud? Seda, mida varastatakse, ei saagi välja tuua, kuna sellega võtaksin viimasegi lootuse kolleegidel midagi teenida ja just solkfirmades töötavatel kolleegidel.

Tuleb juhile palka maksta ja siis juht ei varasta ka.

Mainitud vargused on mitte legend, vaid reaalsus tee peal ja eeskätt nende firmade puhul, kes tõesti ei suuda palka maksta.

Vanasti müüsid autojuhid kütet poole hinnaga, mis praegune taks on? See oli kombeks Euroopa vahet või seal sõeluvatel meestel kuskil 2000. aastani. Praegu kohtad sellist äritegevust kas naaberriikides või Soomes rekkajuhtidel. Kuidas keegi, kes 50% letihinnast, kuid müüb ka 60% odavamalt. Kuid Euroopa meestel seda viga ei näe, neile makstakse palka. Aga Eestis müüvad varastatud kütust just Venemaa, Poola, Leedu mehed.

Kas autojuhi tootlikkus on sõltuvuses logistikute oskuslikust/oskamatust tööst? Just nüüd tabasite naelapea pihta. Logistikud on kogu transpordist sama kaugel kui kuu maast ja seda sõna otseses mõttes. Kus antakse katteta lubadusi koorma saatjale ja koorma saajale, adumata tegelikku sõidu- ja puhkeaja reeglistikust kinnipidamist. Sealt ka igasugused möödalasud. Ebaviisakas ja ähvardav suhtlusviis autojuhiga telefonis, mis sunnib noori või siis väheste kogemustega ja argu juhte hirmuga rikkuma sõidu- ja puhkeaega ja veel hullem - juhil kaob igasugune isu töötada seadusega ettenähtud korra järgi. Selline närvipinge, mida põhjustavad logistikud, on võtnud juhilt ära igasuguse tootlikkuse.

Logistikud on koorma vahendajad ja mitte midagi rohkemat. Neil puudub igasugune vastutus ja nad ei oma kontrolli tehtavate vedude kvaliteedi üle. Samuti ei kontrolli nad autojuhi sõidu- ja puhkeaega.

Kas ja kuidas hoopis veofirmad ja ekspedeerijad autojuhte ahistavad? See küsimus on olnud Eestis valulik nõukogude ajal ja on praegu Euroopaski. Saadakse koorem, juht on see, kes teab määrata, millal koorem kohale jõuab, tema peab arvestama stau'dega (ummikud - toim), ümbersõitudega ja olema hiromant, et määratud kuupäevaks koorem tõesti kohal on. Selline tööjaotus Eestis puudub ja sealt nüüd tuleb ahistamine.

Vedaja annab oma veoki ja juhi ju kuhu? Logistikaettevõttele ja lahkesti jagab ka juhi telefoninumbrit. Logistik, andes katteta lubaduse, kukub nüüd juhile iga endale meelepärasel ajal helistama ja suruma, ähvardama, hirmutama. See on ahistav ning sunnib rikkuma sõidu- ja puhkeaega. Kui midagi ei meeldi, ähvardavad väravatagusega, ja hea, kui sul töökoht säilib, palgast kooritakse lõviosa maha. See kõik on ahistav.

Miks ei ole Eestis autojuhtidel ametiühingut? Ametühing on täiesti olemas, see oli olemas juba siis, kui ma 1988. aastal esimest korda Prantsusmaale purjetasin, nii et ragin taga.

Kuid et see toimima hakkaks, tuleks midagi ette võtta.

Ametiühing küll keerutab väitega, et kui meil pole liikmeid, ei saa me kedagi kaitsta. Kuid kaugsõiduautojuht on olnud kogu aeg üksi jäetud olukorras ja ta ei anna ühtki kopikat enne välja, kui ei näe midagi tulemusrikast. Ja pealegi on eestlane veidi kitsi ning tähelepanelik.

Selline arusaam jääbki, kuniks üks pooltest ei murdu ja te võite kindlad olla, kaugsõiduautojuht ei murdu ka siis, kui ametühingut pole. Neid tuleb vaid õpetada ennast müüma. Oma teenuseid muidugi.

Kas pooldate Eestis raskeveokite maksu? Mida arvate sellest, et Reformierakond taganes oma lubadusest raskeveokite maks kaotada ja teha maks ka kõikidele teistele vedajatele, kes Eesti teedel sõidavad? Raskeveokimaks, seda nagunii ei maksa keegi, sest on võimalusi seaduses seda mitte maksta - lugege seadust ja kui aru ei saa, võtke jurist appi. Reformierakond oli loll ja lolliks tegi ennast ka Ansip. Raskeveokimaks maha ja kehtestada teemaks - loomulikult teemaks, mitte raskeveokimaks, aga teemaks just kommertssõidukitele.

Praegu naeravad kõik Eestit läbivad veofirmad, et näed, kui loll on eestlane. Raha vedeleb maas, aga näed, seisus ei luba kummardada, et seda üles võtta.

Mida arvate 25,25m autorongide lubamisest Eesti teedele. Kas olete poolt või vastu? Kas pikemate ja raskemate autorongide lubamine suurendaks Eesti ja Eesti vedaja konkurentsivõimet? See on minu meelisteema, tegime 25,25m demosõitu juba 2005. aastal. Siis vaatas tollane majandusminister kui part konna pealt ja arvas, et seda pole vaja. Loomulikult on vaja ja juba viimane aeg see vastu võtta. 2012.-2013. aastal võtab sakslane selle vastu, kuna Hollandis olemas, Belgias olemas. Siis teeb seda kiiremini ka poolakas kui tuim eestlane.

Siis ütle mulle, mitu vedajafirmat Eestisse jääb. Kaduvväike osa, sest ei hakka sul keegi konnakullest tellima, vaid siis on ka soomlased Eestis ja see kaup liigub teise riigi transpordiga ja sellest maksahaagist Eesti ei toibu nii lihtsalt. Logistikutel on savi, nemad veavad kellega ja millega iganes, peaasi et raha voolab.

Loomulikult suurendaks ja kuidas veel - lisaks kõigele on see keskkonnasõbralikum, kuna üks auto teeb praktiliselt kahe auto töö.

Valime endale veofirma mitme kriteeriumi alusel ega võta turult kõige odavamat pakkumist. Kahjuks ei oska kommenteerida autojuhtide varguse teemat, samuti ei ole varguse ohvriks langenud meie kaupu. Aga meil on ettevõttes kvaliteedijuhtimise süsteem ning me teeme koostööd veofirmadega, et vältida katteta lubadusi. Meil on täpsuse protsent 95 ja nii see on pikemat aega ka püsinud.