Majanduslangus on seni maailmas ja Euroopas erand

Äripäeva lugejate küsimustele vastanud rahandusminister Jürgen Ligi ei välista, et võlakriisi ja finantsturgude languse mõju kandub edasi reaalmajandusse, kuid praegu sellest märke ei ole. Eurosse usub rahandusminister endiselt kaljukindlalt.

Kas seoses finantskriisiga on oodata Eestis uut majanduslangust koos uute koondamiste, palgalanguse, eelarvekärbete ja maksutõusudega? Võlakriisi ja finantsturgude languse ning reaalmajanduse kriisi vahel on siiski vahe, mis pole kadunud. Eesti kriisini omakorda on sealt jupp maad. Restruktureerimised, mis on tehtud nii era- kui ka riigisektorist, peaksid meid paremini kaitsma kui paari aasta eest. Ent praeguse rahvusvahelise ebakindluse põhjal ei saa välistada ka kärpeid meil. Kui vaja, tuleb neid teha.

Mitu erinevat riskistsenaariumit on rahandusministeeriumi laual ja mitmes neist on kirjeldatud majanduslanguse jõudmist ka Eestisse? Riskistsenaariumi esitleme kuu lõpus, aga see ei lähtu mitte mõeldavast halvimast, vaid tõenäosustest. Juhin siiski tähelepanu, et majanduslangus on seni maailmas ja Euroopas suur erand ning "ka" Eestisse jõudmiseks peaks ta algama ulatuslikult mujal, eeskätt meie eksporditurgudel.

Kas ja millal lõpeb kriis? Eesti üle 8protsendine majanduskasv esimesel poolaastal ning kiire tööpuuduse langus ei luba seda sõna vabalt kasutada. Ka Euroopa ja maailma majandus kasvab. Keegi ei tea vastust kindlalt, ent võlakriis ja finantsturgude paanika võib reaalmajanduse langusse viia küll. Mitte siiski äsja nähtuga võrreldavasse. Eesti majanduslanguse prognoosimiseks pole seni põhjust.

Mis Teie arvates oleks see, mis aitaks euroalal üksteise järel riike kangutava kriisi lõpetada? Kui rääkida riikide rahandusest, siis karmid otsused, et viia eelarved võlgade vähendamiseks ülejääki. Demokraatia oludes läheb see riigiti erinevalt, aga sellega siiski on hakatud tegelema. Minu silmis on ambitsioonid madalavõitu, ent pean tunnistama, et tavadega võrreldes on asjad paranenud ja on ka eneseületamisi. Lühemas perspektiivis on siiski tarvis investorite paanitsemise asemel turgude normaliseerumist.

Kas euroalal tulevad ühised võlakirjad? Pooldan variante, kus laenaja vastutus on tagatud, seepärast ei tahaks näha laenude tingimuslikkuse nõrgenemist. Kui võlakirjad saaksid regulaarseks instrumendiks liikmesriikide rahastamisel, tähendaksid nad moraaliriski - ülekulutajad saaksid võimaluse laenata usaldusväärsemate reitingu toel, konservatiivsemad aga lisakoorma.

Kas näete euro suurima nõrkusena ühise fiskaalpoliitika puudumist? Praeguseks võib öelda, et fiskaalpoliitika eurotsoonis on uuendatud ja ühtlustatud ning riigid asunud eneseparandamise teele. Euro kui rahasüsteem aga toimib siiski fiskaalsüsteemist mõneti lahus ning rahaühikuna on tegu väga tugeva valuutaga.

Mida vastab Eesti Jose Manuel Barrosole, kes on teinud ettepaneku kaaluda fondi mahu suurendamist? Barroso avaldus põhines pigem emotsioonidel kui kehtivatel tõsiasjadel. Ent fondi mahu suurendamine ei ole edaspidi välistatud. Siiski on selleks peale olukorra halvenemise vaja ka riikide vastuseisu murdmist.

Ohus on juba Prantsusmaa AAA reiting, kas Eesti saab olema viimane sõdur lahinguväljal, andes oma viimased püksid abivajajatele? Tegelikkuses oleme endiselt ülekaalukalt abi saajad. Kui saabub aeg ise rohkem (aga mitte abist rohkem) panustada, ei lähe kriisiabis osas asi kaugemale kui mittekasutuses olevate "pükste" välja rentimine. Ent püksata jäämise risk on kriiside korral küll ja seda juhul, kui probleemidega adekvaatselt tegelemata jätta.

Kas osa riigireserve ei oleks mõtet väärismetallidesse panna, nagu endine majandusminister pidevalt vihjab? Riigi reservid paigutatakse siiski muude kui spekulatiivsete reeglite järgi, nad peavad olema alati likviidsed ja vabad nähtavatest riskidest, näiteks nagu valuuta- või tooraineturgude riskid.

Kui eurole ülemineku otsus oleks veel tegemata või seisaks ees, kas oleksite endiselt eurole ülemineku poolt? Ilma mingi kõhkluseta.