Lepingud saatanaga

VAT Teatri tuumik on käed löönud Saksamaa lavastusmeeskonnaga, et üheskoos tuua Kultuurikatlas välja võimas muusikalavastus "The Black Rider". Lavastuse autorid on legendaarne teatrimees Robert Wilson, poeet William Burroughs ja laululooja Tom Waits.

Autorid määravad "The Black Rideri" žanriks taskuooperi, sest tegemist ei ole ei rokkooperi ega ka muusikaliga, muusikalavastus on see aga küll ja veel selline, mis ei sarnane suurt millegi varem nähtuga.

"Mulle meeldib mõte muusikateatrist, mis erineb sellest, mida tunneme klassikaliselt ooperilavalt. On ju tehtud rokkoopereid ja draamalavastusi elava muusikaga, kuid mõte bändi ja näitlejatega teatrist, mis jääb siiski muusikateatri piiridesse, ahvatleb mind," rääkis lavastaja Christian Römer.

"Tegu pole mingi tavamuusikaliga, vaid ühe isepäise ja meisterliku muusikalise lavateosega, mis iganes loodud. Garanteerin, et see saab VAT Teatrilt meisterliku interpretatsiooni. Lugu ise on vapustav ja raputav, kuid väärtushinnangutega on kõik korras," jagas VAT Teatri kunstiline juht Aare Toikka oma vaimustust.

Lihtsalt võttes on tegemist ilusa armastuslooga. "The Black Rideri" sisu on lihtne ning igaüht puudutav. Raamatupidajast linnamees Wilhelm armub jahimehe tütresse Kätchenisse. Isa lubab noortel abielluda ainult tingimusel, et Wilhelm suudab teha absoluutselt täpse püssilasu. Edu kindlustamiseks sõlmib Wilhelm lepingu saatanaga, võttes temalt vastu võlukuulid.

Loo muusikaline pool toetub Tom Waitsi originaalmuusikale, mis kõlas ka Waitsi 1993. aastal välja tulnud etenduse pealkirja kandval plaadil. Lavastuses ei tule muusika siiski kuskilt lindilt, vaid laval on orkester.

VAT Teatri versiooni puhul teeb muusikat ansambel Tunnetusüksus, kuhu kuuluvad Mart Soo, Rivo Laasi, Eduard Akulin, Tanel Ruben, Mart Süda ja Eve Püttsep.

Laulavad kõik osalevad näitlejad, kelleks on Raivo E. Tamm, Sandra Üksküla Uusberg, Katariina Unt, Ago Soots, Margo Teder, Tanel Saar, Meelis Põdersoo ja muidugi Lauri Saatpalu.

"Sellest lavastusest on kõige tuntumad lood ehk "November", "Kibuvits ja roos", "Suve viimane roos" ja "Vene tants". Tegelikult on see ilmselt paljudele üllatus, et need Waitsi lood on pärit sellest teatrilavastusest," arvas Toikka.

Lavastuse helikeel on vaheldusrikas ning sisaldab laene eri rahvaste muusikast. "Waitsil on mingi eriline sisemine vägi, ta on ise muidugi voluntarist, aga ta ei karda kunagi olla ilus. See ilu on natukene räme ja teistmoodi," mõtiskles etenduses kaasa tegev Lauri Saatpalu.

Selleks et Eesti publik asjast võimalikult suurt mõnu saaks tunda, on VAT Teatri lavastus eestikeelne.