Kreeka kõnelused Euroopa Liidu ja IMFi esindajatega eelarve konsolideerimise kava ja Kreeka abilaenu järgmise osa (8 mld eurot) väljamaksmise üle jätkuvad kümne päeva pärast, ütles täna Kreeka rahandusministeeriumi ametnik agentuurile Reuters.
„Kõneluste esimene voor on lõppenud. Nad (inspektorid) naasevad 10 päeva pärast, et üle vaadata 2012. aasta eelarveplaan ning protseduur lõpule viia. Kõnelused ei ole külmutatud,“ ütles ametnik.
Varem ei olnud kõnelustes IMFi ja ELI esindajatega pausi ette nähtud.
Neljapäeval nentisid Kreeka valitsus ja rahvusvahelised laenuandjad, et Kreeka ei suuda selleks aastaks eelarvedefitsiidi kärpimise osas seatud eesmärke täita. Selles osas, kui palju Kreeka eesmärgist hälbib ja mis selle põhjused on, läksid arvamused lahku, kirjutas Reuters.
ELi ja IMFi esindajate hinnangul ei pinguta Kreeka reformidega piisavalt. Kreeka ametnikud aga tõrjuvad, et eesmärke ei võimalda täita arvatust järsem majanduslangus, mis on omakorda osaliselt karmi säästukuuri tagajärg.
Kreeka selle aasta eelarvedefitsiit võib kõnelustest informeeritud allika sõnul tänavu küündida eesmärgiks seatud 7,6% asemel 8,6%-ni SKPst.
Uudised sellest, et kõnelused on katkenud, kukutasid Ateena börsi täna 3,6% - läbi psühholoogilisest 900 punkti tasemest 895,28 punktile. Pankade aktsiad odavnesid keskmiselt 6,5%.
Kreeka 10aastase tähtajaga võlakirjade vahe Saksamaa sarnaste võlakirjadega kärises 15,44 protsendipunktile..
Seotud lood
Euroopa rahandusministrite tuleval nädalal toimuval kohtumisel ei tehta ilmselt otsust uue väljamakse kohta Kreeka abilaenust, ütles täna Euroopa Komisjoni pressiesindaja.
Saksamaa ametnikud võivad valmistada ette pankade kapitaliseerimist juhuks, kui Kreeka ei saa järjekordset makset abipaketist.
Kreeka valitsus kinnitas eile uued palgakärped ja maksutõusud, et vähendada eelarve puudujääki nii, et rahvusvahelised laenuandjad saaksid Kreeka abistamist jätkata.
Kreeka peab täitma tingimused, mis on vajalikud eurotsooni liikmele, ütles Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.