Soomlased kolivad Eestisse nii investeerimisühinguid kui ka tootmisettevõtteid, ütles Advokaadibüroo Borenius vanempartner Sten Luiga.
Advokaadi sõnul pole kolimise taga üksnes maksud, vaid eelkõige usalduse kasv euro kasutusele võtnud ning eelarvega tasakaalus oleva riigi vastu, kus on lihtne asutada äriühinguid ning neid hallata.
Kommenteerib Sten Luiga.
Kindlasti mõjutab lähinaabrite maksutõus kapitali ümberpaiknemist, kuigi protsess ei ole ainult selle teguriga määratletav. Firma loomine teise riiki ja kapitali siirdamine eeldab läbimõeldud otsuseid ja usalduse kasvu võimaliku uue asukoha suhtes. Soomlaste valmidus siduda ennast Eesti majandusega kasvab pidevalt. Võib tõesti täheldada, et Eesti osaühingute prestiiž ja kasutegur on meie lähinaabrite hulgas tõusnud. Palju on aidanud kaasa euro kasutuselevõtt, stabiilne maksukeskkond, riigi prestiiži tõus tänu OCDE liikmelisusele ja tasakaalus eelarvepoliitika. Hästiarenenud internetipangandus, pädev konsultatsioonisektor ja Põhjamaadele iseloomulik ärikultuur on toestavateks teguriteks. Kuna Eesti äriühingut on mugav luua ning hallata ja meie maksukeskkond üldjoontes kapitalisõbralik, on aasta algusest alates suurenenud just n-ö investeerimisühingute ülekolimisega seonduva konsultatsiooni ja nõustamise maht. Kui varasemalt oli Soome suunaline nõustamine seotud eelkõige väikse ja keskmise suurusega tootmisettevõtete või investeerimisfondidega, siis praegu on lisandumas just kapitalipaigutamisega tegelevate eraisikute ring, kelle teadmised Eesti maksusüsteemi eelistest on keskmisest kõrgemad.
Autor: Kadrin Karner, Anne Oja
Seotud lood
Ettevõtete Soomest põgenemise jutt on pisut ülepingutatud, kuna nende maksudes praegu midagi ei muutu, rääkis maksukonsultant Ranno Tingas. Pigem kaaluvad kapitalimaksu eest põgenemist vaid eraisikud.
Eestis on juba kanda kinnitanud 16 000 Soome firmat, kes võivad hakata massiliselt kapitali siia üle tooma, pääsemaks Soome tõusvast maksumäärast kapitali kasvu pealt.
Eestis tegutsevate Soome ettevõtete arv kasvab aeglasemalt, kui põhjanaabrite meedia hädakisast järeldada võiks, selgub statistikast.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.