Eile Eesti Panga nõukogu poolt kahe kandideerima jääva keskpanga presidendikandidaadi sekka valitud Ardo Hanssonil on enda sõnul suur tahe teha midagi Eesti ja Euroopa heaks ning ta usub, et tänu oma kogemustele sobiks ta presidendiametisse hästi.
„Mul on taas tekkinud suur tahe midagi Eesti ja Euroopa heaks teha ja usun, et oma teadmiste ja kogemustega sobiksin väga hästi sellisesse ametisse,“ vastas Hansson küsimusele, miks ta eelistaks tööd Eesti Panga presidendina oma praegusele kohale. Hansson lisas: „ajad on väga keerulised ja tahaksin aidata välja töötada uusi lahendusi, mis kindlustaksid nii Eesti kui laiema Euroopa heaolu arengut.“
Küsimusele, keda neljast kandidaadist pidas tema favoriidiks, vastas Hansson, et uskus iseenda võimalustesse.
Kaaskandidaate pidas Hansson tugevateks ning nentis, et igaühel neist oli oma veidi teistest erinev profiil. „Peame oleme õnnelikud, et nõukogul oli nii tugev nimekiri, millest valida,“ lisas ta.
Kuigi Hanssoni sõnul teavad vaid panga nõukogu liikmed, miks just tema kahe kandideerimist jätkava kandidaadi sekka valiti, ütles ta, et tahaks loota, et nõukogu hindas tema isikuomadusi, haridusteed, keeleoskust, varasemaid kogemusi Eesti majanduspoliitika kujundamisel, mitmekülgset rahvusvahelist kogemust, keeruliste läbirääkimiste kogemusi ning erialaseid teadmisi makro- ja finantspoliitika alal.
Seotud lood
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor arvas, et Eesti Panga presidendiks kandideerinud Jürgen Ligi tee juhi kohale katkestas kuulumine Reformierakonda.
Eesti Panga nõukogu valis teisipäeval keskpanga järgmise presidendi viimasesse valimisvooru Ardo Hanssoni ja Andres Suti. Nõukogu jätkab valimisprotsessi 11. oktoobril toimuval istungil.
Eesti Panga nõukogu välistas tänasel hääletusel Jürgen Ligi ja Andres Tupitsa kandidatuuri, jättes presidendi ametikoha eest võistlema Ardo Hanssoni ja Andres Suti.
Teisipäeva pealelõunal jõudis Eesti Pank oma valikus, kellest saab tuleva aasta suvel uus panga president, kahe kandidaadi kaugusele.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.