Eesti Panga nõukogu valis teisipäeval keskpanga järgmise presidendi viimasesse valimisvooru Ardo Hanssoni ja Andres Suti. Nõukogu jätkab valimisprotsessi 11. oktoobril toimuval istungil.
Nõukogu otsustas küsida Hanssonilt ja Sutilt kirjalikku teksti, et kuulata nende teese Eesti Panga rollist ja ülesannetest, teatas Eesti Pank.
Keskpanga presidendi võimalike kandidaatidena seadsid nõukogu liikmed üles Ardo Hanssoni, Jürgen Ligi, Andres Suti ja Andres Tupitsa.
Esimeses valimisvoorus sai Hansson 3 häält, Ligi ja Sutt mõlemad 2 häält ja Tupits 1 hääle. Sellega langes Andres Tupits konkurentsist välja. Teises voorus sai Hansson 4 häält ning Ligi ja Sutt mõlemad 2 häält. Sellega pääses Hansson edasi ja ülejäänute vahel tehti vahevalimine. Vahevalimises sai Ligi 3 häält ja Sutt 5 häält. Seega langes Jürgen Ligi välja ning kandideerimist jätkavad Ardo Hansson ja Andres Sutt.
Eesti Panga presidendi ametisse nimetamise protseduur on järgmine:
1) nõukogu otsustab, kellele teha kandideerimisettepanek;
2) kandidaat läbib kaitsepolitsei julgeolekukontrolli, mida on aega teha kuni kolm kuud;
3) nõukogu tutvub julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetega ning teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku nimetada kandidaat keskpanga presidendi ametisse. Kandidaadil peab olema vähemalt viie nõukogu liikme toetus;
4) Vabariigi President nimetab Eesti Panga presidendi ametisse.
Ardo Hansson juhib Maailmapanga majanduspoliitika osakonna tööd Hiinas. Alates 1998. aastast Maailmapangas töötav Hansson on lisaks Hiinale töötanud Ida-Euroopa ja Balkani riikidega. Ta oli Eesti Panga nõukogu liige aastail 1993–1998, Eesti peaministri majandusnõunik aastail 1992–1995 ja 1997 ning välisministeeriumi nõunik aastail 1991–1992. Hansson oli ka Eesti krooni rahareformi juhtinud rahareformi komitee liige. Varasemalt on ta töötanud mitme maineka ülikooli juures. Ta on avaldanud arvukalt majanduspoliitilisi artikleid. Ardo Hanssonil on Harvardi ülikooli majandusteaduse doktorikraad.
Andres Sutt töötab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Põhja-Balti valijaskonna direktori vanemnõunikuna alates 2009. aastast. Sutt töötas Eesti Pangas aastatel 1992–2009, alates 2001. aastast keskpanga finantsstabiilsuse eest vastutava asepresidendina. Ta oli rahareformi ettevalmistava töögrupi liige ja eurole üleminekut ettevalmistava asjatundjate komisjoni liige. Vahepeal oli ta aastail 1999–2001 IMFis Põhja-Balti valijaskonna direktori nõunikuks. Sutt on avaldanud majanduspoliitilisi artikleid. Andres Sutt on lõpetanud Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi eriala (cum laude).
Põhiseaduse kohaselt nimetab Eesti Panga presidendi ametisse Vabariigi President keskpanga nõukogu ettepanekul. Ettepaneku tegemiseks on vaja vähemalt viie nõukogu liikme poolthäält.
Eesti Panga presidendi kandidaat peab enne presidendiks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, mida teostab kaitsepolitseiamet kolme kuu jooksul. Täiesti salajase tasemega riigisaladusele juurdepääsuluba omavad isikud ei pea kontrolli läbima.
Eesti Panga president Andres Lipstok on ametis 2012. aasta 7. juunini. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne.
Seotud lood
Minu jaoks on Eesti hea käekäik oluline ning seepärast tahan ka Eestisse tagasi tulla, ütles Äripäevale eile kahe Eesti Panga presidendikandidaadi sekka valitud Andres Sutt, kelle sõnul on võimalus juhtida Eesti Panka selline, millest ära öelda ei saa.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor arvas, et Eesti Panga presidendiks kandideerinud Jürgen Ligi tee juhi kohale katkestas kuulumine Reformierakonda.
Eile Eesti Panga nõukogu poolt kahe kandideerima jääva keskpanga presidendikandidaadi sekka valitud Ardo Hanssonil on enda sõnul suur tahe teha midagi Eesti ja Euroopa heaks ning ta usub, et tänu oma kogemustele sobiks ta presidendiametisse hästi.
Eesti Panga ekspresident ja Nordea Panga juht Vahur Kraft ütles, et saab aru põhjustest, miks rahandusminister Jürgen Ligi keskpanga juhi konkursilt kõrvale jäi.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.