Mets, me ühine vara

Sel suvel on ilmunud uudiseid, kus kaevatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevuse üle. Miks RMK ühele müüb, aga teisele mitte?! Kas ja kui palju mõjutab puidu hinda Narvas elektri tootmiseks põletatav puit? Kuid RMK ei otsusta, kellele müüa ja kellele mitte. Seda otsustavad kliendid ise - müüdava kauba ostjaks saab oksjonil kõrgeima pakkumise teinud isik.

Eesti mets maailmaturul. Narva elektrijaama põletatava puidu maht on 15% Eesti puiduturust. Hakkepuitu tasub Narva autotranspordiga vedada ca 150 km raadiuses. See aga ei takista näiteks Kilingi-Nõmme grillsöetootjal öelda, et Narva elektrijaam on süüdi, et temale söetootmiseks puitu ei jagu.

Samal ajal võib igaüks Pärnu Jahisadama restoranis lõunatades tüdimuseni vaadata, kuidas vastaskalda sadamas hakkpuitu laevale lossitakse. Sama pilti võib näha Paldiskis. Ega siis laevad Pärnust ja Paldiskist Narva ei "purjeta", ikka läände. Seega ei mõjuta metsamaterjali hinda Eestis mitte ainult Narvas ahju aetav puit, vaid laiemalt üha kasvav hakkpuidu kasutamine soojus- ja elektrijaamades.

Riik on riigimetsa omanikuna andnud RMK-le selge suunise - riigimetsa tuleb majandada kasumlikult, tegevused peavad olema läbipaistvad ja kontrollitavad. Selle nimel on palju vaeva nähtud. Riigikontrollgi möönis oma hiljuti, et RMKs tehtud juhtimisreform on toonud suurema selguse ja kontrollitavuse. Oksjonite kasutamine on sisuliselt avalikul enampakkumisel müük, kus ostuõiguse saab parima hinna pakkunu. Hind on objektiivne kriteerium, kus vaidluse ruum puudub. Ei mingit subjektiivsust, puhas vaba konkurents.

Mahu kasvades ühiku hind kasvab? Küttepuudega kauplejad kurdavad, et koguste kasvades ühiku hind kasvab, mitte ei kahane. Nii ongi - paari ruumi küttepuid müües on ostjate ring piiritletud naabritega ja hind kohaliku turu hind. Kümme korda suurema mahu puhul avaldab mõju sisemaine konkurents. Kui aga suudad laeva täis panna, saad küsida rahvusvahelise turu hinda, mida mõjutavad taastuvenergia toetused Skandinaavias, Saksamaal ja Suurbritannias.

Mets jääb metsa. Pool Eestit on kaetud metsaga, aga vaid 40% sellest on RMK majandada. Erametsaomanikud on metsa majandamisel pigem passiivsed. Optimaalne raiemaht on metsamajanduse arengukava alusel 12-15 mln tihumeetrit aastas, tegelik raiemaht aga ca 7 mln tihumeetrit aastas. Seega jääb igal aastal metsa raiumata 5-8 mln tihumeetrit puitu.

Riik toetab erametsandust päris heldelt sihiga tuua metsas mädanev puit turule. Erametsaomanike soodustamiseks muudeti juunis tulumaksuseadust, mille kohaselt ei pea uuest aastast füüsilised isikud metsamaterjali müügist teenitud tulult kohe maksu ära maksma, vaid saavad kolme aasta jooksul metsaga seotud põhjendatud kulusid maha arvata.

Tahaks loota, et nõustute: riigimetsa, me kõigi ühist vara, tuleb müüa nii, et see suurimat võimalikku tulu tooks. Usun, et nimetatud seadusemuudatus innustab erametsaomanikke oma metsa aktiivsemalt majandama, rohkem puitu turule tooma. Sest see on kasulik nii neile kui ka tarbijaile.