Mida me tahame? Kuidas seda saavutada?

Teadlik planeerimine on pigem elustiil ja valikute tegemise oskus kui tavapärane tulevikust unistamine. Elu on võimalik elada mitut moodi. Võib elada päev korraga ja näha, mis juhtub. Võib proovida uurida ajalugu ja teiste kogemusi ja sellest õppida. Võib ka lihtsalt olla hõivatud, millega iganes parasjagu tegeletakse. Reeglina viimast ollaksegi. Töö, mida tehakse, muutub rutiiniks. Keskkond, kus elatakse, muutub harjumuspäraseks. Ettevõte, mida juhitakse, muutub (näiliselt) ise toimivaks. Kõik kulgeb seni, kuni endas avastatakse rahulolematus või kui ümbritsevates oludes toimuvad järsud muutused.

Sageli proovitakse sellistes oludes muuta teisi. Ka turgu, nagu seda üritavad lääneriikide valitsused. Ja kuna see ei toimi, virisetakse või minnakse (Eestist) ära või ignoreeritakse probleemi. Kas aga sellise tegutsemisega on ületatud rahulolematuse allikas?

On aga ka veel üks valik. Tegeleda endaga, muuta oma teadlikkus meis endis ja me ümber toimuvast paremaks. Mõista, miks mingid olukorrad tekivad, ja otsida teavet, kuidas neid ületada. Nagu Eesti riik majanduskriisi ajal eelarvet kokku tõmmates. Ehk muuta teiste muutmise asemel ennast. See tee annab vabaduse käituda ratsionaalselt ja eesmärgipäraselt ümbritsevate olude kiuste. Segasel ajal on see olulisem kui kunagi varem. Kindlasti on see tööd nõudev, aga ka edukas tee, sest end muutes leiad, et muutub teiste suhtumine sinusse ja su ettevõtmistesse, ja nagu oleme näinud, ka meie riiki.

Teadliku ettekavandamise distsipliiniks on ruumiline planeerimine, juhtimises strateegiline planeerimine. Riik vajab visioonil põhinevat planeeringut ja julgust see ellu viia. Ettevõte vajab juhte, kes teavad, kuidas arengut suunata. Teadlik arengu kavandamine algab hetkest, mil tuvastatakse muutuse vajadus. Edasi tuleb tegeleda oma eesmärgi sõnastamise ja arusaadavaks tegemisega.

Kas tead riigi eesmärke? Planeeringu Eesti 2030+ ja kasvuvisiooni koostamise käigus on seda meil ka üksjagu tehtud. Kas aga oleme valmis neid kokkuleppeid aluseks võtma? Kas oleme viitsinud süveneda? Ehk oleks aeg igal ühel meist end natuke muuta ja teada nii enda kui ka oma riigi eesmärke?

Meil on oma riigi edu foonil olemas unikaalne võimalus teistest eristuda. Alustada saab sellest, et me teadvustaks, mis on see suur eesmärk, mille nimel me siin riigis tegutseme. Selleks on vaja ka teada, mille nimel sa ise tegutsed ja kuidas see haakub me ühise plaaniga. Kuna eestlane on reeglina pigem iseseisev tegutseja kui karmi käsu täitja, piisab, kui igaüks meist alustab enda tuleviku teadliku planeerimisega. Kirjuta üles, mida tahad saavutada aasta, viie ja kümnega. Ja küsi, mida tahavad inimesed su ümber. Kui eesmärgid kattuvad, tuleb vaid ära õppida sõbralik koostöö ja sihipärane tegutsemine. On ju raha puuduse müüdist palju reaalsem tegutsemisjulguse puudumine ja harjumuste juurdumus.