airBaltic jättis reisijad pika ninaga

Tallinna lennujaama saabunud airBalticu reisijad olid eile reiside ärajäämise tõttu ärritunud, sest mitmed neist pidid kogu oma lennuplaani ümber tegema, rääkis Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov. Terminali töötajad suunasid nad probleeme lahendama airBalticu kassasse, mis eile töötas. "Meie ei saagi seal midagi teha," kommenteeris Sakkov, tunnistades samas, et pole kuulnud, et airBaltic oleks oma klientidele ärajäänud reiside eest hüvitist või mõnd muud lahendust pakkunud. Tallinna Lennujaama tööd airBalticu ärajäänud reisid ei mõjuta, ütles Sakkov.

Küsimusele, kas airBaltic on Tallinna Lennujaamale võlgu, vastas Sakkov: "Aus vastus on, et on jah." Võla suurust ei tahtnud Sakkov avaldada.

airBalticu asepresident Janis Vanags vabandas Läti meedia vahendusel, lubades tagada reisijaile seadusejärgsed õigused, kuid ametlikku selgitust reiside tühistamise kohta eile ei antud. Mitteametlikel andmetel jättis airBaltic lennud ära vähese täitumuse tõttu, rääkis Läti kommunikatsiooniminister Uldis Augulis. Teine reiside tühistamise põhjus oli, et airBaltic lendab samasse sihtkohta mitu korda päevas ja reisijad oleks saanud lihtsa vaevaga ümber kolida hilisemale lennule.

Kokku oli tühistatud reise seitse, nende hulgas kaks reisi Tallinna, kaks Vilniuse, kaks Berliini ja kaks Brüsseli suunal. Ühe tühistatud lennu tõttu jäi teiste seas Brüsselisse vangi ka Läti president Andris Berzins. Seetõttu on reiside tühistamise taga nähtud ka lihtlabast võimumängu ning spekuleeritud, et airBalticu tegevjuht Bertolt Flick tahtis sellega Läti presidendile tema koha kätte näidata.

Lennupileteid vahendav Bookinghouse.ee ei müü juba juunikuust saati pileteid airBalticu reisidele. "Lennukompanii finantsolukorra kohta avaldatud vastuolulise informatsiooni tõttu ei soovita me ajutiselt osta pileteid lennukompanii airBaltic lendudele," põhjendas portaal eile.

Mitteametlikel andmetel on airBaltic piletimüügikeskkonna haldajale, Leedu ettevõttele UAB Interneto Partneris samuti võlgu.

Eelis investorite silmis kaoks. Investor ja Estonian Airi nõukogu esimees Joakim Helenius ütles Delfile, et kui airBaltic kaoks, lööks see valusalt investoreid, kes on valinud Läti just heade lennuühenduste tõttu. Tema sõnul on vara ennustada, mis saab airBalticust, kuid on risk, et lennufirma graafik jääb hõredamaks. Kui airBaltic saab rahasüsti, siis tuleb see Heleniuse hinnangul tõenäoliselt Läti valitsuselt. "Ajad on rasked ja on ebatõenäoline, et eraraha hakkab toetama firmat, kus on nii palju küsimärke," tähendas investor.

Rahamure. Juba mitu kuud käib Läti poliitilistes ringkondades ja meedias möll airBalticu omakapitali suurendamise teemal. Õli valab ilmselt tulle ka see, et 17. septembril toimuvad Läti seimi ennetähtaegsed valimised. Ja enne valimisi ei taha võimul olevad poliitikud riigieelarvet rüüstavaid ja lisakärpeid toovaid otsuseid teha.

airBalticu juhatuse teatel läks 59 110 ettevõtte aktsiat 9,6 miljoni euroga seni avalikustamata firmale. Ostja kavatseb aktsiaid pakkuda eelisostuõigusega suurosanikele ehk Läti riigile ja Bertolt Flicki osalusega Baltijas Aviacijas Sistemasele.

Nominaalhinnast palju kõrgema hinnaga toimunud aktsiatehing tundub kummaline. Lisaks on aktsiate hind märksa suurem kui kogu airBalticu praegune aktsiakapital, mis on 0,53 miljonit latti, vahendas news2biz.

Ühe kuulujutu järgi püüab Flick kahtlase tehinguga suurendada oma osalust ja kontrolli ettevõttes. Möödunud nädalal algatas Läti transpordiministeerium Flicki suhtes uurimise, kuna meest kahtlustatakse pettustes.

Aasta tagasi jõuliste plaanidega Eestis tegutsemist alustanud lätlaste maapealse lennundusteeninduse ettevõte AS AirBaltic Corporation lõpetab tegevuse Tallinna Lennujaamas 1. novembril.

"Täpsemalt öeldes pakiti pillid juba südasuvel. Kogu lennukite teenindamiseks vajalik rasketehnika saadeti laevale juulis. Kõik, mida andis teha inimkätega ja -mõistusega, veel ka tehti, kuniks eelmisel nädalal langetati otsus ning kaks osapoolt on omavahel kokku leppinud, et alates 1. novembrist osutab Tallinnas airBalticu lendudele täisteenindust AS Tallinn Airport GH," selgitas Logistikauudistele ASi Tallinn Airport GH tegejvuht Tiit Kepp.

Tema sõnul kõik teenused, mis jäävad piletite registreerimise ja lennuki starti lubavate paberite vormistamise vahele, on nüüd pärast aastast vaheaega taas Eesti ettevõtte koordineerida.

"Lätlastel jääb üle ainult lennata. Jalgratast leiutama ei ole vaja hakata, sest airBaltic on enne aastast vaheaega olnud meie klient juba 2008. aastast alates ja kuni selle suveni olime ka kõigi nende lendude maapealseks teenindajaks Tartus," lisas Kepp.

ASi Tallinn Airport GH käive kasvab tegevjuhi sõnul konkurendi lahkumise toel 10-12%.

"Ilmselt peame ka kuni kuus töötajat lisaks koolitama. Aga selle saab täpselt selgeks siis, kui talvine lennuplaan paika pannakse. Talvine lennuplaan hakkab kehtima 30. oktoobril," sõnas Kepp.