Vaatamata suurtele kukkumistele ei tundu pangaaktsiad veel atraktiivsed investeerimisobjektid, kuna uudistevoog on jätkuvalt väga negatiivne.
Saksamaa ametnikud võivad valmistada ette pankade kapitaliseerimist juhuks, kui Kreeka ei saa järjekordset makset abipaketist, kirjutas Bloomberg.
Kreeka ei ole täitnud IMFi, Euroopa Keskpanga ja euroala laenupaketis ette nähtud eelarvekärpe nõudeid ega ka erastamisplaani. “Saksamaa valmistub halvimaks, eeldades, et euroala kriis tuleb palju suurem, kui keegi on osanud karta,” ütles European Centre for International Political Economy juht Fredrik Erixon.
Investorid hindavad pankade aktsiaid madalamalt kui mis tahes ajal Lehman Brothersi pankroti järel 2009. aasta märtsist. Bloombergi 46 aktsiast koosnev Euroopa pankade indeksi aktsia ja raamatupidamisväärtuse suhe oli 0,58, mis näitab, et turu arvates on varad väärt vaid poolt seda, mida pangad ise arvavad.
Prantsuse suurpankade BNP Paribas, Societe Generale ja Credit Agricole aktsiatega tehakse tehinguid tasemetel, mis arvestab Barclaysi analüütikute arvates 100protsendist kaotust Kreeka, Iiri ja Portugali võlakirjadelt. Societe Generale’i aktsia puhul arvestatakse juba ka täieliku Itaalia ja Hispaania võlgade mahakandmisega.
Paremaid päevi pankadele veel ei paista
Kuigi Euroopa pankade aktsiad on aastaga kõvasti kukkunud, ei näi värske uudistevoog paranevat. Pankadel võib muutuda turult raha kaasamine aina raskemaks.
Kui pankade käes olevad võlakirjad ei ole kajastatud turuväärtuses, võib oodata suuri kahjumeid ning värske kapitali kaasamaist. Et aktsiate hinnad on kõvasti kukkunud, võib kapitaliseerimine oluliselt lahustada praeguste aktsionäride osalusi.
Mõnede pankade aktsiad justkui kutsuvad hinna-kasumi suhte alusel ostma, kuid kui tegevuskeskkond laheneb, ei pruugi pangad kasumlikult tegutseda. Lisaks ähvardab pankade kasumiteenimise võimet pikemas perspektiivis üha suurem reguleerimine.
Paljud pangaaktsiad on hinna poolest tõelised penniaktsiad ehk väga riskantsed aktsiad.
Seotud lood
Praegu on populaarne kreeklaste suunas rusikat vibutada, rääkida kellegi euroalalt välja viskamisest, mis ei ole muide võimalik, ning lihtsalt lõugu laksutada, märkis SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Majandus liigub materiaalsest sektorist ära kõrgema lisandväärtusega teadmistepõhisemas suunas, lausus värskelt Balti Juhtimiskonverentside osanikuks saanud Hanno Lindpere.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.