Retoorikas peetakse loovust ülimalt oluliseks. Tegevuste planeerima hakkamisel on aga kombeks originaalsemad ideed kõrvale heita. Miks see nii on? Põhjus on omalaadses alateadlikus surnud ringis leiavad Pennsylvania ülikooli uurijad, kes viisid enam kui 200 inimesega läbi rea eksperimente.
Iga loov idee ründab mingit olemasolevat olukorda, soovides seda mingil viisil muuta. Seetõttu mõjuvad uued ideed kui ebakindluse allikad, mis panevad ennast ebamugavalt tundma. Uurides inimeste varjatud eelarvamusi - neid, mida sageli endalegi tunnistada ei taheta, näiteks seisukohti rassismis vmt - leidsid uurijad, et organisatsioonis seostub sõna "loovus" inimeste jaoks muu hulgas ka sõnadega "oksendamine", "mürk" ja "agoonia".
Selliste seoste tekkimisel pole ime, et inimesed jätavad tõeliselt loovad ideed kõrvale ja valivad elluviimiseks need, mis juba läbiproovitud ja suurema tõenäosusega ka toimivad. Puhas alalhoiuinstinkt.
Uuringu läbiviijad nendivad, et tegelikult on tulemused iroonilised - ebakindlus majanduskeskkonnas ja karmistuv konkurents sunnib ettevõtteid üha enam otsima abi loovusest, samal ajal kui loovad ideed tekitavad organisatsioonis vastuseisu, ebakindlust ja ebamugavust. Mis omakorda muudab organisatsiooni liikmed loovatele ideedele vähem vastuvõtlikuks ja vähendab nende võimet tõeliselt häid ideid ära tunda.
Autorite arvates selgitab viimane ka seda, miks kipume loovaid ideid välja filtreerima isegi siis, kui neid tegelikult väga-väga otsime.
Autor: Indrek Maripuu
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.