Esmalt Silicon Valley, siis Shanghai

"Meil on juba Californias lepingud ülikoolidega, teeme ühist teadustööd. Nüüd soovime sinna ühe kihi veel vahele liimida - see on innovatsioon ja koostöö ettevõtetega," selgitas Kolk.

Silicon Valley on ettevõtmise eestvedaja Kolgi sõnul globaalses mõttes unikaalne, kuna seal on koos tuhat maailmas tegijat ettevõtet ja 2-3 paremat ülikooli. "Meie lähiaastate fookus on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mida me Silicon Valleys nii teaduse, õppe kui ka ettevõtlussuhete alal arendada tahame," rääkis ta.

Praegu teeb TTÜ koostööd nelja suurfirmaga - Ericssoni, ABB, Microsofti ja TeliaSoneraga. "Järgmisena soovime viia suhted uuele tasemele Inteli ja IBMiga," kinnitas Kolk. Ta usub, et Silicon Valleys kohalolek aitab sellele kaasa.

Riskikapitalistid toetavad ideede elluviimist. Maailma IT-keskusesse esinduse loomine ei tulnud ootamatult, sest TTÜ on seal juba mõnda aega pikaajalist suhtevõrgustikku ehitanud. Kolgi kinnitusel sõlmiti esmalt leping Berkeley Ülikooliga ning läbirääkimised on pooleli ka Stanfordi Ülikooliga, mis mõlemad kuuluvad maailma ülikoolide esikolmikusse.

2007. aasta lõpust alates asub Silicon Valleys ka EASi esindus, mis on aidanud Eesti ettevõtetel USAs kasulikke kontakte luua.

TTÜ esinduses asub esialgu ametisse kolm professorit, kes hakkavad koostöös sealsete firmadega teadusprojekte arendama. Kontor, kust sai kunagi hoo sisse Google'i edulugu, leiab kasutust mitmel viisil. TTÜ esinduses hakkavad igal nädalal kogunema riskikapitalistid, kes juba praegu investeerivad suurtesse IT-firmadesse ning otsivad rahastust vajavaid põnevaid ideid. "Kui mõnel meie õpilasel või teadlasel on oma ettevõtlusidee, siis saavad nad sinna sõita ja oma idee ette kanda," tutvustas Kolk uusi võimalusi. Tema sõnul aitab see kaasa TTÜ soovile, et nii teadlased kui ka üliõpilased tegeleksid aina rohkem ettevõtlusega.

Mõnekümne teadustöö tegija asemel sada. Praeguseks on Ränioru piirkonda saadetud juba mitukümmend tudengit ja professorit, kes seal õpivad või firmade juures teadusprojektide kallal tööd teevad. "Mingil hetkel tahame rääkida umbes sajast inimesest," rääkis Kolk eesmärkidest.

Lisaks loodetakse USAst leida väärt tegijaid, kes jagaksid oma teadmisi ka Eestis. Kui praegu on TTÜ nimekirjas sada välisõppejõudu ja -teadlast, siis aastaks 2015 tahab ülikool nende arvu kolmekordistada. "Meie haridus- ja teaduskvaliteet teeb reaalse sammu edasi," lubas Kolk.

TTÜ tegutsemine peaks leevendama ka IT-sektori tööjõupuudust. Suvel avaldas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit uuringu, mille järgi vajab IT-sektor kohe 1745 ning kolme aasta jooksul koguni kuni 6500 spetsialisti.

Liidu president Taavi Kotka ütles toona, et Skandinaavia paljud suurfirmad on mõelnud oma arenduskeskuse Eestisse kolimise peale, aga me ei suuda nende vajadusi rahuldada. Vajalike töötajate leidmisel võiks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektori lisandväärtus kolme aastaga 267 miljoni euro võrra kasvada, väitis Kotka.

Kui siiani on seatud kahtluse alla Eesti ülikoolihariduse kvaliteet ja vastavus ettevõtete ootustele, siis välismaalt hangitav lisajõud peaks ka õppurid targemaks tegema. "Üliõpilased tahavad olla kindlad, et kui õpivad midagi, siis on haridus tööandja silmis väärtuslik. Mis saaks olla veel parem garantii, kui arendame õppekava koos firmaga välja ja pärast lõpetamist siirduvad tudengid ettevõttesse tööle," rääkis Kolk.

Skandinaavia ettevõtted huvitatud koostööst. TTÜs on loomisel ka strateegiline arengukava, kus pannakse kokku innovatsioon ja rahvusvahelised suhted. Prioriteet on välissuhete arendamine, sest tänu sellele saab ülikool tulevikus kasvada.

Lisaks Silicon Valleyle on tehnikaülikool seadnud prioriteediks ka Shanghai piirkonna, kuna seal paikneb maailma tootmiskeskus. "Sealt soovime veelgi enam välisüliõpilasi saada, teadust teha ning ettevõtlussuhteid luua," selgitas Kolk. Sellest projektist saab täpsemalt rääkida järgmisel aastal.

Praegu on TTÜ aastane teadus- ja arenduslepingute maht 25 miljonit eurot. Silicon Valley kontoriga seoses tahab kool summat suurendada. "Meil on strateegilistes eesmärkides kirjas suurendada lepingute mahtu 2,5 korda," täpsustas Kolk.

Tema kinnitusel on firmade huvi tehnikaülikooliga tehtava koostöö vastu juba praegu oodatust palju suurem. Lepingute vastu on huvi nii USA, Venemaa, Hollandi, Balti riikide kui ka Soome firmadel. "Meie kulustruktuur on paremate hindadega," põhjendas Kolk. Põhjamaade firmad on tema sõnul muutunud aktiivseks just viimase poole aasta jooksul.

Praegu on pooleli läbirääkimised mitme suurfirmaga, et tuua nende tehnoloogiakeskus TTÜ linnakusse.

Inseneride Facebooki loova Eesti idufirma GrabCADi asutaja Hardi Meybaum on TTÜ kohta käivat uudist kuuldes üllatunud. "See on väga hea idee!" rõõmustas ta.

Viimase aja ühe edukama Eesti start-up'i looja hinnangul on TTÜ-l võimalus USAs näha, millist taset meilt oodatakse. "Hakkame tänu sellele konkureerima näiteks Stanfordi Ülikooliga," arvas Meybaum. "Kuna latt tõstetakse tõenäoliselt väga kõrgele, siis tänu sellele hakkame Eestis oluliselt rohkem pingutama."

Meybaum usub, et koostöö alustamine maailma IT-firmade tippudega on Silicon Valleys lihtne. "Tuleb ise selg sirgu lüüa ja uksele koputada, nagu Ameerikas asjad käivad!"

Skype Technologies OÜ juhi Sten Tamkivi sõnul on palavalt tervitatavad igasugused sammud, mis muudavad Eesti kõrgharidust rahvusvahelisemaks. Samas ei oska Tamkivi hinnata, kas tasub kohe minna USAsse või peaks enne midagi ära tegema Skandinaavias.

Kui Eestis on tugev tehnoloogiaharidus, siis kaudselt saab sellest kasu ka Eesti IT-tööstus. "Inimesed ju õpivad ja lähevad tööle ja siis vahel tagasi kooli loenguid andma," põhjendas ta.