Euro mõeldamatu lahendus

Lahendamaks kriisi, kus võimatu on osutunud võimalikuks, tuleb mõelda mõeldamatut. Seega, et lahendada Euroopa võlakriisi, on oluline valmistuda võimalikuks maksejõuetuseks ja eurotsooni hülgamiseks Kreeka, Portugali ja ehk ka Iirimaa poolt.

Sellise stsenaariumi realiseerumisel tuleb rakendada meetmeid, et vältida eurotsooni kui terviku kokkuvarisemist. Esiteks peaksid olema deposiidid pankades kaitstud. Kui Kreeka pangas hoiustatud euro läheb kaotsi maksejõuetuse ja liidust väljumise pärast, on euro Itaalia pangas automaatselt odavam kui Saksamaal või Hollandis, mis põhjustab pangajooksu võlariikidest.

Veelgi enam, osa panku peab maksejõuetutes riikides hoidma funktsioneerimas, et ennetada majanduslikku kollapsit. Samal ajal peab Euroopa pangandussüsteem olema rekapitaliseeritud ja saama üleeuroopalise kontrolli. Lõpetuseks, riigivõlakirjad, mis on väljastatud teiste eelarvepuudujäägiga riikidest, peavad olema kaitstud nakatumise eest. (Viimased kaks ka juhul, kui ükski riik ei muutu maksejõuetuks).

Kõik see maksab raha, kuid kehtiva euroala liidrite kokkuleppe järgi rohkem raha ei leita. Seega ei ole alternatiivi Euroopa rahandusministeeriumi loomisele, millel on volitus maksustada ja seega ka laenata. See vajaks uut lepet, mis muudaks EFSFi täismahuliseks riigikassaks. See eeldaks radikaalset meelemuutust, eriti Saksamaal. Saksa avalikkus arvab endiselt, et neil on valik, kas toetada eurot või mitte. See on ohtlik viga. Üleilmse rahandussüsteemi varad ja võlad on niivõrd seotud ühisrahaga, et selle kokkukukkumine tähendaks krahhi, mida võim ei suudaks ohjeldada. Mida kauem kulub aega Saksa avalikkusel selle mõistmiseks, seda kõrgem on hind, mida nemad ning ülejäänud maailm peavad maksma.

Ettevalmistused kolme väikeriigi võimalikuks maksejõuetuseks või lahkumiseks euroalalt ei tähenda, et neid hüljatakse. Vastupidi, korrapärane maksejõuetus, mida rahastavad teised eurotsooni riigid ja IMF, pakuks neile poliitilisi valikuid. Lisaks lõppeks nõiaring, kus kasinusmeetmed nõrgestavad majanduskasvu väljavaateid, mistõttu investorid nõuavad ülemäära kõrgeid intresse, mis omakorda sunnivad valitsusi kulutusi vähendama.

ELi liikmesriigid peavad mõistma, et uus leping on euro päästmiseks vajalik. Nii et arutelu selle kohta, mida lisada uude lepingusse, peaks algama kohe, sest isegi tohutu surve all võtab kokkuleppimine aega.