Kui turud ei suuda toimida, siis on riigi kohus parandada keskkonda, et turud saaksid toimida, rõhutas väikeinvestor Arvo Nõges.
„Kahjuks meil ei tajuta selle olulisust ja siis ei ole ka imestada, miks ei nähta probleemi selles, et kapitalituru ühekülgsus ühelt poolt ja likviidsuse puudumine teiselt poolt pärsib meie majanduse arengut,“ rääkis Nõges.
Äripäev küsis, miks riik pelgab riigiosalusega firmasid börsile tuua. Päevaküsimus oli ajendatud eilses (23.09.) Äripäevas ilmunud kolumnist „Kas kardame pilti, mis börsipeeglist paistab?“, milles Tallinna börsi juht Andrus Alber kritiseeris, et kui näiteks Leedu ja Poola on süsteemselt toonud riigiosalusega ettevõtteid börsile, siis Eesti mitte.
Arvo Nõgese sõnul on Alberi tõstatatud teema ühe suure suundumuse üheks tagajärjeks. „Tegu on poliitikute soovimatusega juhtida riigi majandust ehk seda keerukat ja pidevalt muutuvat struktuuri, mille koondnimetus on liberaalne majandusmudel,“ selgitas Nõges ja lisas, et see võiks olla ka töötav kontseptsioon, kui selle juures oleksid täidetud vastavad eeldused täielikult, mitte poolikult.
Nõgese veendumuse kohaselt peaks näiteks konkurentsiamet tagama tõelise konkurentsi, et riigi ettevõtluse jätkusuutlikkust juhitaks riiklikul tasemel olevate hoobade nagu näiteks maksu- ja eelarvepoliitika jm. abil. Samuti on tema arvates fiskaalpoliitikal väga oluline osa riigi arengu suunamisel.
„Kuna neid eeldusi on poolikult täidetud, tähendab seda, et meie majanduses domineerivad vastavalt siis teiste riikide või teiste majandusrühmade huvid,“ rääkis Nõges. „Täna on selline aeg, kus meil täielikult domineerivad Rootsi ja Soome finantsinstitutsioonid on võtnud seisukohaks siit jätkuvalt vähendada finantsvõimendust. Selle tulemusel kannatab aga meie majanduse kasvutempo, see peegeldub ettevõtete atraktiivsuse languses ja seejärel ka börsi ehk kapitalituru madalseisus.“
Seotud lood
Börsist räägitakse kui majanduse peeglist, kuna ta kajastab muutusi kiiresti ja erapooletult. Lihtne on öelda, et börs on väike, investorid passiivsed ja ettevõtete juhid ükskõiksed. Kas selles on süüdi peegel, või tuleb meil endil midagi teha, teha, et pilt oleks meeldivam?
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele