See on eelarve, mille aluseks on nii maailma majanduse reaalsus kui ka valijatele antud lubadused, sõnas peaminister Andrus Ansip 2012. aasta riigieelarve eelnõu üleandmisel riigikogule.
"See on konservatiivne eelarve," lausus Ansip riigikogu ees.
Tuleva aasta eelarve on kavandatud 2,1%-lise defitsiidiga. 1,5% defitsiidist tuleb Kyoto saasteühikute müügist tehtavate investeeringute kasvust ning ülejäänud kogumispensioni maksete taastamisest täies ulatuses.
Ansip tõi oma pöördumises muuhulgas välja, et võrreldes eelmise aastaga kasvavad avaliku sektori investeeringud pea 28%. Kasvust moodustab valdava osa heitmekvootide müügist saadud raha.
Suurimad investeeringud tehakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, põllumajandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi valitsemisalades. Umbes 71 miljonit eurot läheb riigimaanteede remondiks.
"Uute teadmisse loomise ehk teadus- ja arendustegevusse panustab riik 163 miljonit eurot ehk 1% SKP-st," sõnas Ansip. Suurema lisandväärtusega tooted on konkurentsivõimelisemad, põhjendas ta.
Lisaks kasvavad pensionid 4,4% võrra, mis on peaministri hinnangul hetke majandusolukorras positiivne samm.
"Teile esitatud eelarve on vastustundlik, mis peab vastu ka juhul kui rakendub rahandusministeeriumi kõige mustem stsenaarium," kinnitas Ansip riigikogule.
"Eesti rahandus on üks kõige paremini korrashoitud rahandusi Euroopas. See on väärtus, mida hoida," lisas ta.
Riigikogu liikmetel võimalust peaministrile küsimusi esitada polnud. Hetkel kannavad fraktsioonid ette oma arvamuse eelarve kohta.
Seotud lood
Sotsiaaldemokraatliku erakonna juht Sven Mikser soovitab peaminister Andrus Ansipil ja valitsusel loobuda raskel ajal enesekiitusest ja kelkimisest.
IRLi fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu avaldas 2012. aasta riigieelarve eelnõu üleandmisel riigikogus lootust, et tänu valitsuse konservatiivsusele pole järgmisel aastal vaja teha negatiivset lisaeelarvet.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.