Õlitatud põrand naudib meisterlikku hooldust

Okaspuust põrandalauad kaetakse tavaliselt leelisega ja seejärel põrandaõliga.

"Mõnikord jäetakse leelisekiht õlitamisel ära, aga seda võimalust ma eriti ei soovita, kuna okaspuuleelis avab puidu poorid ja aitab õlil paremini puitu imenduda. Samuti kolletab okaspuuleelis männi- ja kuusepuidu teatud määral ette ära, et hilisem tooni muutumine oleks väiksem," ütles Lincona profipoe juhataja Olev Pärna. "Tamme puhul on üks tumedamaks tegemise meetodeid selline, et kasutatakse okaspuuleelist Gammeldags Trälut, mis reageerib tamme parkainetega ja teeb puidu juba keemiliselt tumedaks." Lehtpuidu puhul kasutatakse leeliseid tegelikult harva.

Õlitamisel on tähtis see, et puit saaks õliga küllastatud. Erinevad õlitootjad näevad ette erinevat arvu õlikihte. Üldjuhul tuleb põrandale kanda üks kuni kolm kihti. Täpne arv tuleneb põrandaõli kuivainesisaldusest.

"Rusikareegel on selline, et paksu õli läheb põrandale vähem kui vedelat. Kuna tema täiteomadused on vedelast õlist paremad, saab põrand kiiremini õlist küllastatud. See väide on õige, aga vale pole samas ju ka see, et vedel õli tungib sügavale puitu ja annab paksust õlist parema kaitse. Seega on õlitamisel võimalik kasutada erinevaid töövõtteid," nentis ta. "Meie poe sortimendis on eelistatud Timberexi ja Bona immutusõlid, aga saadaval on ka suurema kuivainesisaldusega õlisid. Seega jääb lõplik otsus ikkagi kliendi teha," lausus Pärna.

Uus õlitatud põrand vajab aasta jooksul kord-paar hooldusõlitamist. Kui alguses hooldada põrandat korralikult ja regulaarselt, siis hilisemas kasutuses hooldusintervall pikeneb. Põrandalaudade küllastumine õlist ja lõplik tugevus saavutatakse aastatega.

Kui inimene soovib ruttu n-ö valmispõrandat, siis võib kasutada õlivaha, millega saavutatakse plekikindel tulemus tavapärasest kiiremini.

"Meie pakume Saksa tootja Saicos õlivahasid. On palju kliente, kellel lähevad silmad särama, kui nad mõistavad, et õlivaha puhul pole veeplekid põrandal enam probleem ja lapse ümber kallatud mahla saab põrandalt kerge vaevaga ära kuivatada. Samas leidub ka selliseid kliente, kellele õlivaha eriti ei meeldi, sest kui katta põrand ühe kihi toonõlivaha ja lisaks ühe-kahe läbipaistva kaitsevahakihiga, meenutab tulemus mõneti lakitud pinda," rääkis Pärna.

Selle, millise üldmulje õlivahaga kaetud põrand jätab, määrab vaha pealekandmise viis. "Pintsli või rulliga jääb kiht paks, masinaga kattes õhuke ja rohkem tavalist õlitatud põrandat meenutav," nentis ta.

Naturaalsed põrandad liigset vett ei armasta. Seepärast peaks igasugune järelhooldus toimuma võimalikult kuivalt. Liigmärja lapiga põrandat nühkides pestakse puidu pooridest välja ka õli.

"Puhastamiseks sobib hästi tavaline pesulahusega niisutatud mikrokiudmopp, millega põrand kergelt üle käiakse. Väga hea on näiteks Bona Spray Mop. Poodides on saada ka pihuseid ja spetsiaalseid puhastuskontsentraate, millest valmistatakse lahus. Jälgima peaks seda, et toode oleks ette nähtud spetsiaalselt õlitatud põrandatele," lausus Lincona profipoe juht Olev Pärna.

"Mõni tõmbab niiske mopiga põrandad üle kord nädalas, teine kord kuus, kolmas jällegi kord poole aasta jooksul," lisas ta.

Perioodilist hooldusõlitamist tuleks teha põranda kulumise astmest lähtuvalt.

"Sageli mõeldakse, kui põrand on ebaühtlaseks kulunud, siis tuleks ta hooldusega jälle korda teha. Ent siis võib olla juba hilja," nentis Pärna.

Toonpõrandate puhul võiks esimesel aastal teha kindlasti vähemalt ühe hooldusõlituse. "Praktikas aga tehakse seda esimest korda kahjuks umbes kahe-kolme aasta möödudes," sõnas ta.

Pärast hooldusõlitamist omandab pind satiinse läike, sest õli on poorid täitnud ja see annab põrandale sära. Selline on korrektne tulem.

Laudpõrandale tekkinud vigastusi parandades tuleb vaadelda ka vigastatud kohta ümbritsevaid laudu.

"Tuleb jälgida mustri struktuuri," juhendas Lincona põrandakeskuse profipoe juhataja Olev Pärna.

"On loomulik, et osa laudu on teistest pisut tumedamad. Samuti on võimalik maskeerida täkkeid uuteks oksakohtadeks," lisas ta.

Kui vigastus on lipi keskel, tuleks ette võtta kogu see lipp. Puitpõranda puhul jääb lihvitud koht sageli hele. Siis tulevad appi toonõlid või leelis. "Kui lihvitud koht jääb ülejäänud põrandast matim, tasub kasutada erineva läikeastmega õlivahasid," ütles Pärna. "Üldjuhul on õlitatud põrandal kergem parandusi teha kui lakitud pinnal."

Erinevate parandusvõimaluste kohta tasub uurida ka müüjatelt, kuna kogu infot ei ole potsikutel kirjas.

"Profipoes katsetame väikestel materjalitükkidel erinevaid lahendusi, laseme kliendil teha proovitükile tema põrandale tekkinud vigastuse ning seejärel saame ette näidata, kuidas ja milline võiks eeldatav paranduse tulemus tulla," lausus ta.

Vahel võib paranduseks vaja minna spetsiifilisi tööriistu ja nõkse ning siis on parim otsida nõuandjaks mõni kogenud spetsialist.

Õlitatud põrandat ostes tasub alati uurida, millist tüüpi õli või õlivahaga põrand kaetud on.

Näiteks UV-õli sarnaneb omadustelt õlivahaga, moodustades laua pinnale kaitsekihi. Nii ei ima laud plekke kergesti sisse.

"Naturaal- ja UV-õlide jaoks on erinevad hooldusvahendid. Kandes UV-õlile peale naturaalõliga põrandale mõeldud hooldusvahendeid, võib tulemus olla nätske või laiguline," hoiatas Pärna.

"Õlivaha ning eriti UV-õli ja lakk võivad pealtnäha üsna ühesugused paista. Mõnikord tuleb tükk aega uurida, millega on tegu," lisas ta.