Taasiseseisvunud Eesti keskpanga eesotsas on seni olnud neli presidenti. Sellele ametitoolile on istutud kui ainukandidaat ja selleni on jõutud läbi valimisjandi. Loe, kuidas on kulgenud Eesti Panga varasemad valimised.
Eesti Panga nõukogu asub tuleva nädala teisipäeval vaagima kahe viimasesse vooru pääsenud kandidaadi – Andres Suti ja Ardo Hanssoni – vahel. Esimeses valimisvoorus 4. oktoobril sai Ardo Hansson 3 häält, Jürgen Ligi ja Andres Sutt mõlemad 2 häält ja Andres Tupits 1 hääle. Edasi pääsesid kolm esimest ja teises voorus sai Hansson 4 häält ning Ligi ja Sutt mõlemad 2 häält. Hansson pääses otse viimasesse vooru. Vahevalimistel sai Sutt 5 häält ja Ligi 3 häält ja seega pääses viimasesse vooru edasi Sutt.
Järgnevalt lühiülevaade keskpanga presidendi varajasematest valimistest/nimetamistest.
Taasiseseisvunud Eesti keskpanga esimese presidendi Rein Otsasoni nimetas ENSV Ülemnõukogu ametisse 29. detsembril 1989. aastal ehk kolm päeva varem, kui Eesti Pank ametlikult tegevust alustas. Otsason sattus keskpanga etteotsa tollase ministrite nõukogu Indrek Toome kutsel, enne seda oli Otsason ENSV Plaanikomitee esimees ja ministrite nõukogu aseesimees.
Otsason sai Eesti Panga presidenditoolil istuda vähem kui kaks aastat, ta vabastati sellelt kohalt 18.09.1991. Otsasonile heideti ette, et ta pole suutnud üles ehitada Eesti Panka kui funktsioneerivat organisatsiooni. Küllap võis talle saatuslikuks saada aga ka paari skandaalse juhtumi ilmsikstulek 1991. aasta sügisel. Ühe juhtumi ristis ajakirjandus Eesti Panga erastamise katseks. Nimelt viis Otsason suvel keskpanga nõukogu teadmata Eesti Panga alt välja välisoperatsioonide valitsuse ja moodustas koos Eesti Panga valuutaosakonna juhataja Rein Usinaga ASi Eesti Kommertspank. See pank sisulist tegevust siiski alustada ei jõudnud. Otsason juhtis aastatel 1992 – 2001 Eesti Krediidipanka ja alates 2001. aasta maist kuni oma surmani 30.10.2004 oli ta Krediidipanga nõukogu esimees.
EV Ülemnõukogu nimetas 23. septembril 1991 Eesti Panga uueks presidendiks senise Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Siim Kallase. Kallase poolt oli 63, vastu 10 ja erapooletuks jäi 6 rahvasaadikut.
Kallase ametiaja suurimaks saavutuseks on eduka rahareformi läbiviimine. Samas jäi talle avalikkuse silmis külge plekk seoses 10 miljoni dollari skandaaliga, ehkki Kallas mõisteti kõigis kohtuinstantsides õigeks. Kallas lahkus 21.03.1995 Eesti Panga juhi kohalt seoses minekuga riigikokku.
Keskpanga uueks presidendiks sai senine asepresident Vahur Kraft, kelle EV president Lennart Meri kinnitas 27. aprill 1995 ametisse viieks aastaks.
2000. aasta aprilli keskel vaagis Eesti Panga nõukogu kahe kandidaadi – Vahur Krafti ja Tallinna Tehnikaülikooli statistikaprofessori Vello Venseli – vahel ning häältega 7:2 väljus võitjana Vensel ehk paljude jaoks nö. mees metsast. Krafti allajäämine näitas sisuliselt tema umbusaldamist. Kraftile heitis ilmselt varju 10 miljoni dollari afäär, Eesti Panga suutmatus otsustavalt tegutseda Maapanga krahhi eel ja ajal ning Forekspanga ühendamist Investeerimispangaga, mille osanik oli Krafti onupoeg Gunnar Kraft.
President Lennart Meri nimetas 13. aprillil 2000 keskpanga uueks juhiks Vello Venseli, kes aga 24. aprillil esitas ootamatult avalduse ametist loobumise kohta tervislikel põhjustel. Mis tegelikult loobumise taga oli, jäi avalikkusele selgitamata. Ajakirjandus spekuleeris tema kunagise seotusega KGB-ga. Vello Vensel suri 22.12.2004.
Kuna Eesti Pank vajas kiiresti uut presidenti, esitati 11. mail 2000 kandidaatideks reformierakondalne Kalev Kukk ja Koonderakonna aseesimees, endine rahandusminister Mart Opmann. Valimised olid 18. mail ja häälteenamuse sai Opmann. President Lennart Meri jättis aga 19. mail Opmanni ametisse nimetamata ja nii sai Vahur Kraft uue šansi. Kraft kui ainus kandidaat valiti 1. juunil teiseks ametiajaks ning president Lennart Meri kinnitas ta 7. juunil 2000 ametisse viieks aastaks.
Kraftile tõi valimissegadus kopsaka materiaalse tulu: koos erakorralise lahkumiskompensatsiooniga kujunes tema keskmiseks kuusissetulekuks 2000. aastal üle 113 000 krooni, mis oli üks suuremaid riigiametnike sissetulekuid tollal.
10. mail 2005 valis Eesti Panga nõukogu taas presidenti. Kandidaate oli kaks: Vahur Kraft ja Reformierakonna juhtpoliitik Andres Lipstok. Esimeses hääletusvoorus jagunesid hääled 4:3 Lipstoki kasuks ja teine voor tagas Lipstokile ülekaaluka 7:1 võidu. President Arnold Rüütel nimetas Lipstoki keskpanga presidendiks alates 7. juunist.
Keskpanka on juhtinud tegelikult 5 meest
* 29.12.1989. ENSV Ülemnõukogu presiidium nimetas senise ministrite nõukogu esimehe Indrek Toome asetäitja Rein Otsasoni keskpanga presidendiks. Otsasson vabastati Eesti Panga presidendi kohalt 18.09.1991.
* 23.09.1991. Siim Kallas kinnitati Eesti Panga presidendiks, enne seda oli ta alates 1989. aastast ametiühingute keskliidu esimees. Kallas juhtis keskpanka kuni 21.03.1995, mil ta suundus riigikokku.
* 27.04.1995. Eesti Panga presidendiks kinnitati Vahur Kraft, kes enne seda oli samas asepresident. Kraft esimene ametiaeg keskpanga presidendina kestis kuni 27.04.2000.
* 28.04.2000. Eesti Panka asus ajutiselt juhtima senine asepresident Peter Lõhmus. Ta täitis keskpanga presidendi kohustusi kuni 7.06.2000.
* 7.06.2000. Eesti Panga presidendina asus teistkordselt ametisse Vahur Kraft. Tema volitused lõppesid 6.06.2005.
* 7.06.2005. Andres Lipstok asus ametisse Eesti Panga presidendina. Lipstoki ametiaeg lõpeb 7.06.2011.
Seotud lood
Eesti Pangale uue presidendi valimine toimub igavalt. Erinevalt 2000. aastast, kui tollane president Vahur Kraft ametist miljonikroonise hüvitisega vabastati ning kelle nõukogu viimases hädas ikkagi ametisse palkas, sest kollektiivselt otsustati sülitada enne vanasse kaevu, kui uus oli valmis saanud.
Tuleval nädalal valib Eesti Panga nõukogu keskpangale uue presidendi – otsuse eel intervjueeris Äripäev mõlemat kandidaati.
Tuleval nädalal valib Eesti Panga nõukogu keskpangale uue presidendi – otsuse eel intervjueeris Äripäev mõlemat kandidaati.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.