ELis hästi arenenud majandusintegratsioon ja liiga nõrk poliitiline integratsioon nõuavad muudatusi, rääkis Eesti Panga nõukogu liige Jaan Männik.
"Selle poliitilise süsteemiga ei suuda juhtida seda, mida oleme üles ehitanud. Ma usun, et me seisame olukorra ees, kus midagi tuleb ette võtta ja midagi teha ja selle üle ka mõeldakse väga palju," vastas Männik küsimusele, kas euroliit reageerib liiga aeglaselt kriisi tingimustes kerkivatele probleemidele. Ta lisas, et kuna poliitiline juhtimine on ELis sedavõrd vähe integreeritud, siis probleemiga tegelemine kerge ei ole.
Mis võiks olla suunad või muudatused, mida Euroopa vajaks, et otsustamist kiiremaks teha? "Meil on sisuliselt kaks teed, mida mööda minna. Me peame kas tugevdama poliitilist integratsiooni või lõdvendama majanduslikku integratsiooni. Aga ei saa olla nii, et meil on ühisraha, aga väga vähe instrumente, kuidas juhtida protsessi, kui midagi viltu läheb, nagu praegu on juhtunud," vastas Männik.
Tänane Äripäev kirjutas, et enam kui 90 prominentset äritegelast ja poliitikut eesotsas George Sorose, Martti Ahtisaari ja Vaira Vike-Freibergaga survestavad avalikus kirjas Euroopa liidreid kiiresti ja jõulisemalt euroala kriisile piiri panema. Äripäev palus Männikul teemat kommenteerida eile, enne ühiskirja avaldamist.
Euroopa Liidu sisene maksupoliitika ühtlustamine on Männiku sõnul kauge tulevik ning praegu on küsimuseks, mida iga riik ise otsustada eelistab. "Erinevates riikides on valijad andnud erinevad mandaadid, kuidas maksupoliitikat ajada. Me võime ju öelda, et praegu on Eesti valijad öelnud, et meie ei soovi astmelist tulumaksu, aga see võib tulevikus muutuda. Paljudes teistes riikides aga on valitsused, mis toetavad astmelist tulumaksu ja see tähendab, et erinevates riikides on erinevad nägemused. Et jõuaksime olukorda, kus meil on üks maksupoliitika, läheb veel väga palju aega," rääkis ta.
Seotud lood
Enam kui 90 prominentset äritegelast ja poliitikut eesotsas George Sorose, Martti Ahtisaari ja Vaira Vike-Freibergaga survestavad avalikus kirjas Euroopa liidritele neid kiiresti ja jõulisemalt euroala kriisile piiri panema.
Euroopa vajab kindlustunnet ning ka pankade kapitaliküsimused on teema, millele tuleb tähelepanu pöörata, nimetas Eesti Panga uueks presidendiks valitud Ardo Hansson kiiremaid asju, mida euroalas teha.
Euroopa Liidu probleem on välja saadetavad vastakad signaalid, vastas Eesti Panga presidendiks kandideerinud IMFi vanemnõunik Andres Sutt Äripäeva küsimusele, kas EL reageerib probleemidele liiga aeglaselt.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.