Saksamaa suurima panga juht Josef Ackermann kritiseeris täna Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso eilset üleskutset Euroopa pangad kiirkorras koordineeritult rekapitaliseerida ning nõuda neilt ajutiselt suuremaid kapitalipuhvreid, kuna see ei lahendaks tema arvates põhiprobleemi.
"Kapitalisüst et lahendaks tegelikku probleemi," ütles Ackermann täna Berliinis peetud ettekandes. "Probleemiks ei ole mitte pankade kapital, vaid asjaolu, et valitsuste võlakirjad on kaotanud riskivaba vara staatuse," tsiteeris teda agentuur Bloomberg.
Barroso ettepanekul peaksid pangad hankima lisakapitali turult ning kui see ei õnnestu, siis pöörduma abi saamiseks valitsuste või lõpuks EFSFi poole.
Ackermann ütles, et Deutsche Bank teeb kõik selleks, et riigi abi mitte kasutada. Samas möönis ta, et see võib mõjutada panga tulemusi.
Ackermanni sõnul võib Barroso üleskutsest välja lugeda suuremat tõenäosust, et Kreeka võlgadest tuleb arvestatav osa maha kanda. Kui asjad nii on, siis on pankadel seda raskem erainvestoritelt täiendavat kapitali hankida. Kui aga riigid pankadele appi tulevad, muutub nende võlakoormus veelgi suuremaks.
Samuti hoiatas Ackermann, et pankadele karmistuvad nõuded ja mahakandmised võivad reaalmajanduses kaasa tuua laenuraha nappuse.
Silvia Quandt Researchi analüütik Michael Rohr hindab Deutsche Banki kapitalivajaduse üheksale miljardile eurole, kui pank riigivõlakirjad oma bilansis turu hinnaga ümber hindaks ning kui panga Tier 1 kapitali (omakapital pluss jaotamatra kasum) osakaal tõuseks 10%-le.
Seotud lood
Enam kui 90 prominentset äritegelast ja poliitikut eesotsas George Sorose, Martti Ahtisaari ja Vaira Vike-Freibergaga survestavad avalikus kirjas Euroopa liidritele neid kiiresti ja jõulisemalt euroala kriisile piiri panema.
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso pani eile lauale komisjoni viiest elemendist koosneva kriisikava, mis peaks olema "kompleksne lahendus", mis euroala võlakriisi lõpuks pidama saab.
Vähemalt 66 Euroopa suuremat panka ei saaks uuest karmimast koormustestist läbi ning vajab täiendavat kapitali.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.