Äripäev otsustas kevadel välja selgitada, kui lihtne on saada teada internetis anonüümsete solvavate postituste autori nime. See on aeganõudev, kulukas ja paljudel juhtudel konkreetse solvajani ei jõua.
Äripäev avaldas kevadel ravimifirma Merck Sharpe & Dohme (MSD) naistearstidele korraldatud üritusest salaja tehtud video pealkirja all "Salavideo arstide ajupesust".Video, mille põhjal algatas ravimiamet MSD suhtes väärteomenetluse, kogus veebis üle 470 kommentaari. Nende seas torkasid silma hulgaliselt ajakirjanikku, fotograafi aga ka kommentaariumis sõna võtnud inimesi ründavad ja solvavad kirjutised.
Äripäev otsustas IP-aadresside tuvastamiseks pöörduda politsei poole. Politsei aga menetlust ei alustanud, sest ei pidanud väljaütlemisi tõsiseltvõetavaks ohuks. Mais esitas Äripäev hagiavalduse kohtule ning palus kohtul tuvastada anonüümsete kommenteerijate IP-aadresside kasutajad. Kokku esitasime kohtusse avalduse 49 anonüümse kommentaari kohta.Esialgu proovisime kohtusse avalduse esitada juristi abita, kuid see saadeti meile tagasi. Kohus põhjendas avalduse tagasisaatmist, kuid põhjendustest arusaamiseks ja uue avalduse esitamiseks otsustasime palgata juristi. Tasusime ka riigilõivu.
Anonüümse solvajani keeruline jõudaSeptembri alguses tegi Harju maakohus määruse, millega teenusepakkujad Elion, EMT ja Starman avalikustasid IP-aadresside taga olevad nimed. Kokku selgitati välja 12 IP-aadressi kasutajat. Selgus, et artikli kirjutanud ajakirjanikku ja fotograafi solvavad kommentaatorid olid enamasti meditsiinivaldkonnas töötavad inimesed.Tõsi, mitte kõikide aadresside tuvastamine ei õnnestunud konkreetse isiku nimega, vaid ära toodi asutus. Edasi pöördus Äripäev haiglate poole ja palus IP-aadressi kasutajad avalikustada. Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) õigusteenistuse juhataja Liisa Saamot ütles, et logifaile säilitatakse kaks kuud alates nende tekkimisest ja seetõttu pole haiglal võimalik kasutajat öelda.PERHi logifailide säilitamise tähtaeg on liiga lühike, sest IP-aadressi kasutaja väljanõudmiseks tuleb pöörduda kohtusse ja kohtul kulub kasutaja kindlakstegemiseks üle kahe kuu.Ka Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) teatas, et kommentaatorite autorit pole võimalik tuvastada. Haigla finantsjuht Astrid Priimägi ütles, et ühel IP-aadressil on nende organisatsioonis arvuteid 400-500 ringis ja kasutajaid 800-900.
Peab pöörduma kommentaarikeskkonna haldaja poole"Anonüümsete kommentaaride puhul pole vahet, kas need käivad ajakirjaniku või mõne muu eluvaldkonna esindaja kohta," ütles Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar. Ta möönis, et mõnda isikut või organisatsiooni kritiseeriv ajakirjanik saab oma loole valulist tagasisidet. "Kui see jääb meediakriitika raamidesse, on see isegi tervitatav. Teisalt, kui hakkavad kõlama argumenteerimata väited ja isiklikud solvangud ja ähvardused, tuleb pöörduda kommentaariumikeskkonna haldaja poole ning vajadusel ka politseisse," soovitas ta.Eesti ajalehtede Liidu liikmed ehk suurem osa Eesti meediaväljaandeid on leppinud kokku, et nad ei väljasta IP-aadressi ilma kohtu või politsei nõudeta. Politseisse pöördumisest aga veebis rünnaku alla sattunul suurt abi ei ole.Politsei-ja piirivalveameti pressiesindaja Kaarel Kuusk ütles, et karistusseadustik näeb tõepoolest ette karistuse nii ähvardamise kui ka vaenu õhutamise eest, kuid need on kohaldatavad vaid siis, kui kuriteo koosseis on täidetud. “See saab kohaldamisele tulla ainult siis, kui ähvarduse sisu on tapmise, tervisekahjustuse tekitamise või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine ning kannatanul on alus karta ähvarduse täideviimist,” selgitas Kuusk.“Selge on samas ka see, et kõiki isikute õigusi ei saa kaitsta politsei kriminaalmenetluse kaudu. Kriminaalmenetlus on siiski isiku põhiõigusi oluliselt riivav menetlusliik. Kui probleemile on võimalik leida lahendus ilma kriminaalmenetluseta, tuleb eelistada seda viisi,” rääkis Kuusk.
Kust jookseb aga piir, kus loo allikas, avaliku elu tegelane või ajakirjanik võib tunda end solvatuna? Vandeadvokaat Ants Nõmperi hinnangul sellist piiri ei olegi. "Mitte keegi ei pea taluma vulgaarsusi. Tõsi, selliseid laste vulgaarsusi nagu "lollpea" peavad avaliku elu tegelased teatud juhtudel taluma, aga vaevalt, et sellistes sõnades ka keegi probleemi näeb," märkis ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!