Euroga liitunud 17 riiki otsustasid äsjasel tippkohtumisel muuhulgas ka suurema eraldumise kasuks ülejäänud ELi liikmesriikidest. Samuti on plaanis euroala sees senisest rohkem koordineerida majandus- ja rahanduspoliitikat.
Riigi- ja valitsusjuhid otsustasid Brüsseli tippkohtumisel, et tulevikus hakkavad toimuma reeglipäraselt EL 17 ehk euroala tippkohtumised, mis ei pea tingimata ühtima EL 27 ehk terve Euroopa Liidu tippkohtumistega, vahendab Reuters.
Ühtlasi on plaanis valida president neile vähemalt kaks korda aastas toimuma hakkavatele tippkohtumistele. Samuti luuakse euro töögrupp, mis saab endale täiskohaga Brüsselis istuva presidendi. See grupp hakkab saama sisulisi ettepanekuid otse Euroopa Komisjonilt.
Et ära hoida oht, et euroala irdub liigselt ülejäänud 10 liikmesriigist, hakkavad kord kuus kohtuma ELi Ülemkogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja euroala juht. Samuti peavad euroala riigid viivitamatult informeerima kõigist oma otsustest ülejäänud 10 riiki.
Eurotsooni sisene koostööle keskendumine eeldab muutusi ELi leppes, sellega peavad nõustuma kõik 27 liikmesriiki. Kui seda ei juhtu – näiteks Suurbritannia vastuseisu tõttu –, peavad 17 euroala riiki sõlmima omavahel leppe sarnaselt Schengeni piirileppega.
Autor: Katri Soe-Surén
Seotud lood
Eurotsooni kava lahendada piirkonna võlakriis ning käputäis julgustavaid majandusandmeid ja ettevõtete tulemused saatsid Dow Jonesi üle 12000.
Neljapäeva varahommikul lepiti Brüsselis kokku järjekordses eurotsooni päästmise kavas, mille kirjaliku variandiga saate tutvuda allpool.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”