Ministeerium: Maailmapanga näpuviga parandatakse

Eesti kukkumine Maailmapanga ärikeskkonna edetabelis kuue koha võrra tulenes Maailmapanga veast.

Järgneb Rahandusministeeriumi avaliku suhete osakonna peaspetsialist Sigrid Laeva kommentaar:

Rahandusministeerium juhtis veale tähelepanu niipea, kui aruandega oli võimalik tutvuda ehk värskelt enne raporti avalikustamist. Maailmapanga raporti koostajad tunnistasid koheselt tehtud faktivigu ning lubasid parandada konkreetsed vead Eestis kehtiva vääringumuutusega DB online-versioonis hiljemalt 1. novembriks.

Teiste sellest tulenevate moonutuste, eelkõige riikide võrdluse ebatäpsuste parandamist ei ole Maailmapanga hinnangul võimalik teha enne järgmise raporti avalikustamist. Maailmapanga info kohaselt on vigased ja tulevad korrigeerimisele igal aasta 5-7% andmetest.

Oleme raportit koostavale meeskonnale esitanud ka teisi metodoloogilisi kahtlusi ja ettepanekud, näiteks selle suhtes, et ettevõtte asutamisega seotud e-toimingud on Maailmapanga metoodikas ajakulukuselt võrdsustatud füüsiliste toimingutega.

Et tegemist on Maailmapanga analüüsiga, mille tulemusena ei tehta ühtegi poliitikasoovitust, ei saa Eesti ettevõtluskeskkonna jaoks midagi sisulist muutuda, isegi kui esitatud on valeandmeid. Maailmapank hindas sisuliselt kõige negatiivsema muudatusena vaadeldaval perioodil Tallinna müügimaksu kehtestamist, mille kadumine on juba valitsuse poolt otsustatud enne aruande avalikustamist.

Hea teada:

Maailmapanga Ease of Doing Business raport vaeb ja võrdleb maailma riikide ärikeskkonna loetud aspekte, püüdes keskkonda vaadelda ettevõtja silme läbi.

Raporti fookuseks on läbi viidud reformid ning nende tunnustamine, reformide hulk on rõhuva kaaluga ka riikide võrdluses. Maailmapank on korduvalt rõhutanud, et võrdlevat tabelit ei saa lugeda riikide ettevõtluskeskkonna absoluutseks pingereaks. Raport on Maailmapanga toode, selle sisu ja kvaliteedi eest vastutab Maailmapank. Aruannet ega seal sisalduvaid fakte ei kooskõlastata riikide valitsustega.

Info kogumiseks suheldakse erinevate partneritega, valdavalt erasektorist. Valitsusasutused on nende partnerite nimistus, kuid rõhk on näiteks Eesti puhul õigusbüroodel, nimekiri partneritest on lisatud aruandele.

Vaadeldavaks keskkonnaks pole mitte ainult riiklik regulatsioon, vaid ka ettevõtete pakutavate teenuste kiirus ja hind, eelkõige puudutab see infrastruktuuriteenust pakkuvaid ettevõtteid.