Teisipäeval ametisse asunud Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi üllatas vaatlejaid otsusega kärpida euroala enim jälgitud baasintressi määra.
Ühtlasi kärpis keskpank täna laenamise püsivõimaluse intressimäära 2%-le 2,25%-lt ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 0,75 protsendilt 0,50%-le.
Intressikärbet olid prognoosinud vaid 6 agentuuri Bloomberg küsitletud 55 analüütikust. Pigem eeldati, et keskpank ootab hiljemalt detsembrini, mil on valmis keskpanga enda uued majandusprognoosid.
Samas on järjest enam kogunenud makromajandusnäitajaid, mis viitavad Euroopa majanduskasvu aeglustumisele. Viimati Saksamaal taas tõusule pööranud tööpuudusnäitaja ning kolmandat kuud järjest euroala töötlevas tööstuses valitsenud langus. Võimalik intressikärbe oli arutusel juba ka keskpanga oktoobrikuisel intressinõupidamisel.
OECD kärpis oktoobri lõpus euroala tuleva aasta majanduskasvu väljavaate kõigest 0,3%-le.
Huviga oodatakse täna ka Mario Draghi esimest pressikonverentsi. Kas ja mida ütleb keskpanga juht taas ägenenud euroala kriisi kohta? Euroala suurema võlakoormaga riikide võlakirjatootlused kerkisid täna rekordtasemele, kui euroala liidrid arutasid avalikult Kreeka võimalikku lahkumist euroalalt. Kas ja kuivõrd on keskpank valmis euroala riikide võlakirjade tugioste suurendama, mis praegu küünivad 173,5 miljardile eurole?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ma olin tõesti veidi üllatunud, et juba tänasel koosolekul otsus ära tehti, kuid üllatusi saame näha veel ja veel, kommenteeris SEB Panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel tänast Euroopa Keskpanga otsust.
EKP eilne otsus baasintressi kärpida oli järjekordne meede, millega püütakse elavdada majandust.
Tavakodanikule ei pruugi baasintressimäära langus tähendada intressimäärade langust, sest baasintressimäär on nüüd küll madalam, kuid euribori ei pruugi see mõjutada, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Annika Paabut Euroopa Keskpanga tänast baasintressimäära langetamist.
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.