Postivõrk ulmeajastu künnisel

Kas kõik lugejad suudavad meenutada, millal nad viimati kirja postkasti lasid? Eesti Post toimetas eelmisel aastal inimestele kätte pea 40 miljonit kirja, kuid see on vaid piisk meres. Suurema osa sellest merest moodustavad hoopis e-kirjad.

Vaevalt, et keegi suudab täpselt kokku lugeda, mitu e-kirja eelmisel aastal Eestist või Eestisse saadeti. Täpseid arve pole aga vajagi mõistmaks, et tavaline paberil kiri või kaart kaotab elektroonilisele mitte kordades, vaid suurusjärkudes. Algul kolisid internetti kirjad, siis arved ja nüüd on sinna poole teel tarbekaupade ostmine. Järeldus on lihtne: postiteenused on pöördumatult muutunud.

Muudatus on suur mitte ainult kirjasaatjale, vaid ka postiteenuse pakkujale. Uute lahenduste kasutuselevõtmine tähendab protsesside ja töökorralduse tänapäevastamist. See omakorda võib kaasa tuua ümberõppe, vanade harjumuste kaotamise, otsustamise ja tegevuste läbipaistvuse suurendamise.

Üks kaduv arusaam on, et post tegeleb vaid kirjadega. Jah, olid ajad, kui postipoiss uhke postitõllaga pakke kohale tõi, kirjakandja ainult lehti ja kirju koju toimetas. Kuid nii nagu muutub ühiskond, muutuvad ka tööülesanded. Kui praegu saab kirjakandjalt erinevaid postiteenuseid tellida, siis pole välistatud, et tulevikus tegelevad kirjakandjad ka näiteks rahvastiku loendamisega või pakuvad dokumentide täitmise ja vormistamise teenust, sh digiteerimist, või abistavad inimesi muude moodsate teenustega.Ükskõik kui palju Eesti Post aga ei pingutaks, on üha suuremale hulgale inimestest arvuti sõna otseses mõttes lähemal kui ükskõik milline asutus seda olla saaks. Seega postivedaja jaoks tähendab see vajadust vaadata arvutit ja oma teenuseid ning mõelda, mida e-kanalid veel ei suuda.

Tulevikus võib alles olla üksnes digitaalne postkontor. Praegused kirjakandjad on varustatud mobiilsete seadmetega ning piisab ainult ühest nupuvajutusest ja juba ongi saadetised e-postkastides. Kes teab, võib-olla pole varsti üldse enam vaja kirjutada ja inimene lihtsalt ütleb oma teate maha, moodne tehnoloogia muudab selle kirjaks ja Eesti Post tegeleb hoopis uutlaadi teadete edastamisega.

Võime veel fantaseerida, et seoses tavaposti hääbumise ja ühiskonna internetistumisega kaovad ära postiaadressid ja jäävad üksnes mingid koodid, mis süsteemide kaudu annavad infot nii aadressi kui sõnumite kohta. Näib, et kõike, mida on võimalik ümber paigutada väikestesse infoühikutesse nn bittidesse ja baitidesse, saab edastada virtuaalselt.

Praegu on aga selge, et pakk on füüsiline keha, mida nullide ja ühtede reaks teisendada ja arvutiga saata ei saa. Olemas on küll teenus, kuidas arvuti abil kuller koju või kontorisse tellida ja pakk soovitud kohta lähetada, kuid lõppude lõpuks on ikkagi vaja inimest, kes selle paki kohale viiks. Kuni teadus ei ole ulmefilmidest tuttavat esemete ruumis ümberpaiknemise viisi välja töötanud, saab appi tulla posti- ja logistikaettevõte, kes võimalikult moodsalt viisil saadetised saajani toimetab.

Logistikasektoris on viimaste aastate arengud olnud kiired ja just seal ollakse jätkuvalt eestvedajad uute lahenduste kasutuselevõtmisel. Näitena võib siinkohal tuua pakiautomaate ja käsiskännereid (PDA). Kasu uudsete lahenduste kasutusele võtmisest on ilmselge ja kaotajaks jääb ikka see, kes ajaga kaasas ei käi.

Eesti Post on ajaga kaasas käinud ja pannud kokku kolm asja: postkastide ööpäevaringse avatuse, postkontorite üle-eestilise võrgustiku ja pakiautomaatide kasutusmugavuse - siinkohal on jutt tänapäevastest, avatud linnaruumis olevatest ilmastikukindlatest pakiserveritest.

Tulemuseks on võimalus panna oma pakk mugavalt teele millal iganes ja peaaegu ükskõik, kus Eesti nurgas tahes. Eesti Posti integreeritud võrgustik tähendab varasemast mitmeid kordi ulatuslikumat võrgustikku, mis lähitulevikus ka üle riigipiiri kandub.

Mugavale e-kirja saatmisele on nüüd pakkide saatmine jõudnud lähedale. Paki saatmine ei tähenda enam postkontori otsimist. Ööpäev läbi avatud postipunkte ehk pakiautomaate on igal pool ning neisse võib kirja lasta või neist pakke välja võtta ööpäev läbi ja seda kas või riigipühadel. Nende kasutamiseks ei pea isegi autole parkimiskohta otsima ja suurde kaubanduskeskusesse astuma. Koduhoidjatele pakki lähetades võib aga teha valiku, mille korral viib kuller saadetise saajale kätte ja kellele meeldib saada nõudmiseni saadetisi, neile jääb postkontori külastuse võimalus.

Kütuste hinnad ilmselt tulevikus ei alane ning pidevalt otsitakse logistikasektoris energiasäästlike lahendusi, nii ka Eesti Postis. Kindlasti on lähituleviku märksõnad elektrooniliste lahenduste välja töötamine efektiivsemaks liiklemiseks ja elektriautode laialdasem kasutuselevõtt ja seda ka postiveol.

Lõpuks võib tõdeda, et e-teenuste osa postisektoris kasvab jõuliselt ning digilahendusi tuleb uksest ja aknast. Tegelikult sellest, et e-kirjade saatmine ei olegi nii turvaline, teame vähe ning kaugel ei ole aeg, kui kõiki kirju on võimalik saajateni toimetada arvutivõrgustike turvalise kirjakeskuse vahendusel.

Traditsioonilised kirjad on kolinud internetti ja jääb ainult huviga oodata, millal ka pakid netti kolivad ja mida siis postkasti hakatakse laskma.