Eesti Energia kaks jõulukingitust tarbijale

Riiklik energiamonopol sai hinnatõusutaotlused tagasi võtta seetõttu, et valitsus sai Euroopa Komisjonilt loa eraldada Eesti Energiale ligi 3,8 miljonit tonni täiendavat CO2 kvooti, mille rahaline väärtus on 30 miljonit eurot.

See katab rahasumma, mida Eesti Energia lootis järgmisel aastal teenida elektrihinna täiendavalt tõusult ning seega ei ole vaja põlevkivi hinda, elektri tootjahinda ega mürgimarginaali tõsta ning taotlused võeti tagasi.

“Kui me suvel ütlesime, et vastutustundetu oleks mitte küsida hinnatõusudeks luba, siis nüüd ütleme, et praeguses olukorras oleks meilt väga vastutustundetu jätkata hinnatõusu taotlemist,” ütles Liive. “Võtame tasuta kvoodi saamist kui jõulukingitust valitsuselt.”

Liive sõnul oleks planeeritud hinnatõus toonud järgmisel aastal 20 miljonit eurot.

Liive rääkis, et konkurentsiamet menetles hinnatõusutaotlusi väga põhjalikult. “Suvel saime kaks kuud meediakajastust mitte just kõige meeldivamatel teemadel ja see ei tulnud kasuks meie mainele,” sõnas ta ja lisas, et firma sai sellest ka suhtekorraldusliku õppetunni.

Hinnatõusutaotlusi enam ei tule. Liive lubas, et järgmisel aastal ei tee Eesti Energia ühtegi hinnatõusutaotlust ning need, mis nüüd tagasi võeti, jäävadki viimasteks, sest 2013. aastast avaneb ju elektriturg. “Nüüd me tegeleme vabaturu teemadega ja hinda hakkab reguleerima turg,” ütles Liive.

Eesti Energia esitas konkurentsiametile taotluse hindade tõstmiseks tänavu suvel ning kuigi amet lükkas esimese taotluse tagasi, jätkas riiklik energiamonopol hinnatõusu pressimist juba uue taotlusega. Oma tegevusega pälvis ettevõte suure üldise pahameele ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts soovitas ettevõttel hinnatõusutaotlusest loobuda, pidades seda ebamõistlikuks sammuks vahetult enne elektrituru avanemist. “Elektri hinda ei ole mõistlik tõsta, sest muidu võib riigile kuuluv energiafirma kliente kaotada,” ütles Parts toona.

Konkurentsiameti juht Märt Ots ütles, et Eesti Energia tegi oma taotluste tagasivõtmisega väga mõistliku otsuse, seda enam, et konkurentsiametil oli ju hinnatõusutaotluse menetlemine veel pooleli. “Meil oleks kindlasti sellega veel mõni kuu läinud, lisaks veel tarbijale ette teatamisaeg kolm kuud, nõnda et reaalselt oleks hinnatõus saanud toimuda ehk uue aasta keskel,” ütles Ots. “Me ei saa teha nii suurt otsust paari nädalaga. 4–5 aastat tagasi, kui Eesti Energia taotles sarnaseid hinnatõuse, läks taotluse analüüsiks kuus kuud.”

Ots ütles, et tema ei soovitanud Eesti Energiale taotluste tagasivõtmist, kuid tal on hea meel, et nad ettevõte ise sellele otsusele jõudis.

Elektriarve suureneb 1 euro võrra. Teine jõulukingitus on teade, et uuest aastast planeeritud hinnatõus tuleb oodatust tibakene väiksem. Uuest aastast toimuva elektrihinnatõusu taga on Eleringi võrguteenuse ja taastuvenergiatasu tõus. Varem planeeritult oleks keskmine elektriarve Kodu1 paketi puhul suurenenud 5,5, kuid nüüd suureneb korrigeeritud hindade tõttu “vaid” 4,6 protsenti. Liive sõnul peaks see keskmisele tarbijale tähendama elektriarve suurenemist 1 euro võrra kuus.

Kui sellele hinnatõusule oleks lisandunud ka need hinnatõusud, millele Eesti Energia taotles konkurentsiameti luba, oleks elektri hind kokku tõusnud kahekohalise numbri võrra.